Kodulehelt

Uudistest

Kontaktidest

---

E-kataloog ESTER

Artiklite andmebaas ISE

Digitaalarhiiv DIGAR

Raamatukogu avatud E-R 10-20

L 12-19

P suletud







 

Rahvusraamatukogus Läti juugendstiili näitus

Teisipäeval, 25. jaanuaril kell 16.00 avavad Läti Rahvusraamatukogu direktor hr. Andris Vilks ja Läti suursaadik Eestis hr. Edgars Skuja Rahvusraamatukogu 6. korrusel näituse "Juugendstiil Lätis".

Riia 800. aastapäevaks valminud näituse on korraldanud Läti Rahvusraamatukogu Läti Vabariigi Kultuuriministeeriumi ja Välisministeeriumi, Hollandi ja Saksamaa saatkonna ning Kultuurkapitali toetusel. Eksponaadid on Läti Rahvusraamatukogu, Riia ajaloo- ja meremuuseumi, portselanimuuseumi, Janis Rozentalsi ja Rudolfs Blaumanise muuseumi fondidest ning Liepaja linna ehitusosakonna arhiivist.
Välja on pandud fotostendid arhitektuurinäidete, hooneprojektide, aga juugendstiilis kujundatud raamatute ning tarbekunstiga. Lisaks on väike kunsti- ja arhitektuurialbumite valik.

Juugendstiil on oma artistlikkuse ja kujundlikkusega 20. saj. üks väljapaistvamaid nähtusi, mis mõjutas oluliselt rahvuslikku eneseteadvust, tõendas ühiskonna heaolu taset ning soodustas Läti kaasamist Euroopa kultuuriellu. Juugend hõlmas Lätis kõiki visuaalse kunsti alasid: graafikat, tarbekunsti, maali ja arhitektuuri. Riia juugendarhitektuur on kahtlemata ülemaailmselt tuntud.
Riia 700. aastapäevale pühendatud näitus 1901. aastal määras juugendi arengu Lätis. Riia juugend erineb Brüsseli, Viini ja teiste Euroopa linnade art nouveaust. 20. saj. alguse Riiat iseloomustas tõeline ehitusbuum, igal aastal püstitati kesklinnas kümneid ja sadu kõrgeid kivihooneid. Et peaaegu kõik nad on juugendlikud, peetakse Riiat selle stiili metropoliks.
Läti juugendit iseloomustab uue põlvkonna rahvusarhitektide teke. Riia arhitektuurikooli kasvandikud rakendasid ellu peamiselt oma kodumaal saadud teadmisi. 20. saj. alguses püüdsid kohalikud meistrid rakendada uusi ideid ka puitarhitektuuris. Nii võivadki Riia, Liepaja ja Jurmala uhkust tunda suurepäraste juugendpuitmajade üle.
Juugendi üheks eristatavaks suunaks peetakse rahvusromantismi, mis lõi Riias õitsele 1905.-1911. aastal. Läti arhitektid lõid oma rahvusstiili, kus peeti tähtsaks looduslike materjalide kasutamist. Juugendstiil väljendus ruumilises kompositsioonis ja dekoratiivsuses, kasutusele võeti stiliseeritud etnograafilised motiivid.

Juugend jõudis kõikidesse kaunitesse kunstidesse, eriti aga perioodiliste väljaannete kujundusse. Tekkis Läti professionaalsete kunstnike uus põlvkond (Julijs Madernieks, Janis Rozentals, Burhards Dzenis, Vilhems Purvits, Peteris Kalve). Märgatavalt kasvas kirjandus-, kunsti- ja teadusajakirjade arv. Sellised väljaanded nagu Verotajs (Vaatleja), Stari (Tähed), Zalktis (Nastik), Pret Sauli (Päikese Poole) avaldasid peamiselt originaaljoonistusi. Juugendit kasutasid raamatukujunduses ka baltisakslased ning kõiki nende väljaantud art nouveau raamatuid tuleb pidada saavutuseks Läti raamatukujunduses.

20. saj. algul väljendusid sümbolism ja juugend läti ning baltisaksa kunstis tagasihoidlikumalt kui Lääne-Euroopas, kuid olid suhteliselt mitmekesised. Kunstnikud pöördusid peamiselt kahe teema – inimese ja looduse poole. Inimest kujutati kas moodsa olendina või kui piiblist või mütoloogiast pärit kangelast, kelles rahvuslikud ja üldinimlikud jooned põimusid. Looduses kajastati Läti põldude, metsade, soode ja mõisaparkide lüürilist meeleolu ning põhjamaist värvide vaoshoitust. Mõlemad stiilid – juugend ja sümbolism – on saanud Lätis algupärased, muinasjuttude ja rahvalaulude romantilisest maailmast pärit tunnused.

Käesoleva näituse loojad loodavad, et siin esindatud väike osa kultuuripärandist tekitab külastajais huvi ka läti kultuuri teiste valdkondade vastu. 

Näitus jääb avatuks 25. veebruarini. 
Lisainfo Rita Ennalt (RRi näituste osakond), tel. 630 7148, e-post: expo at nlib dot ee

#layout1#


 digitaalarhiiv digar