Kodulehelt

Uudistest

Kontaktidest

---

E-kataloog ESTER

Artiklite andmebaas ISE

Digitaalarhiiv DIGAR

Raamatukogu avatud E-R 10-20

L 12-19

P suletud







 

Balti merevaigu näitus Rahvusraamatukogus

Esmaspäeval, 21. märtsil kell 16.00 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu haruldaste raamatute saalis näitus "Balti merevaik. Palanga Merevaigumuuseumist".

Näitusel on eksponeeritud nii unikaalseid arheoloogilisi merevaiguleide kui ka nüüdisaegseid kunsti-ja tarbeesemeid Palanga Merevaigumuuseumi kogudest. Näituse on vahendanud Leedu Vabariigi Suursaatkond Eestis ning see jääb avatuks 30. aprillini.

Raamatukogu fuajees toimub ka Leedu merevaigufirma "Amber" näitus-müük, mis kestab 21. märtsist 24. märtsini. Firma skulptuurikollektsiooni põhjal avati 1996. a. Vilniuses ainulaadne merevaiguskulptuuride muuseum.

Balti merevaigust loe lisaks Palanga Merevaigumuuseumi koostatud tekstist:

"BALTI MEREVAIK. PALANGA MEREVAIGUMUUSEUMIST"

Merevaik on imeline looduse looming. Oma ilu ja saladuslikkusega on ta juba vanadest aegadest inimesi võlunud. Temast on lauldud laule, loodud legende. Antiikteadlased ja -luuletajad on muutnud inimkonna kultuuriloo osaks. Inimese ja merevaigu suhe on tähtis osa leedu kultuuriloost.

Muinasaegadest peale on merevaiku meie maal nimetatud Leedu kullaks. Kuri Perkunas aheldas surematu haldja Jurate Merevaigulossi varemete külge karistuseks armastuse eest Kastytise vastu. Jurate valas pisaraid, mis muutusid merevaiguks. Aga meie soovime rannas jalutades leida tükikest merevaiku, sest see toob ju õnne.

Mis siis on merevaik? Balti merevaik tekkis 50 miljonit aastat tagasi. Järsk soojenemine eotseeni ajastul tõi kaasa puuvaigu suurema eritumise. “Merevaigumetsad” kasvasid praeguse Skandinaavia lõunaosas. Puuvaik kuivas kiiresti ning muutus niiskuse, bakterite ning keeruliste füüsikaliste ja keemiliste protsesside mõjul sajandite jooksul merevaiguks. Eotseeni hilisemal perioodil tekkisid merevaigukogumid, mille voolavad jõed viisid merre. Jõgede deltades, kus praegu on Semba poolsaar, tekkisid uued merevaigukogumid, mis olid peidus “sinise” maa sees 6-7 m merepinnast allpool. Ühelt ruutmeetrilt leitakse keskmiselt 2,5 kg merevaiku.

Merevaigutüki vorm peegeldab tema tekkimist. Merevaigu morfoloogia järgi võib järeldada puuvaigu eraldumist. On purikaline, läätseline ja tilgaline merevaik, näitamaks kohti, kus vaik puul eraldus. Kõige suurem Palanga muuseumis olev merevaigutükk kaalub 3524 g.

Tõeline looduse fenomen on tardunud putukad merevaigus. Nad vajusid sinna või kandis neid tuul. Puuvaik eraldus kiiresti ja kattis putukad. Nende heast säilimisest saab järeldada, et vaik oli väga vedel ja tardus eetriaurude mõjul kiiresti. Umbes 8% suurematest tükkidest sisaldavad putukaid. Palanga muuseumis on selliseid tükke 15 000. Kõige sagedamini leidub ämblikulisi, aga on ka sajajalgseid, termiite, tarakane, sipelgaid, liblikaid ja mesilasi. Taimeosasid on ainult 0,4%.

Neoliidi ajal tekkis naturaalmajanduslik vahetuskaubandus. Leedulased kauplesid nii põhja- kui ka lõunanaabritega. Sellest ajastust on ka Eesti merevaiguleiud. Merevaik sattus enamasti Kesk- või Lõuna-Euroopasse, isegi Egiptusse. Uurijatel on termin “Merevaigutee”. Seda mööda kulges I-II saj. kaubandus Rooma impeeriumi ja tema kolooniatega.

Leedu kiviaja merevaigutooted kuuluvad maailma arheoloogialeidude hulka. Sakslase R. Klebsi kirjeldatud kollektsioon, nn. Juodkrante aare huvitab teadlasi tänini. Neoliidiajastu inim- ja loomafiguure on õnneks palju kopeeritud, sest 434 kollektsiooni kuulunud originaalfiguurist on alles vaid 18, mis asuvad Saksamaal.

Palju merevaiku on leitud 1.-13. saj. kalmistutelt, mis võimaldab saada ettekujutuse merevaigu osast meie esivanemate maailmas. Naiste, laste, meeste ja hobuste matmispaikadest leitakse merevaigu- ja klaaskeesid, värtnaornamente, ripatseid ja vaskehteid. Merevaigul on olnud inimeste silmis mitte niivõrd aineline kuivõrd hingeline väärtus. Amuletina kaitses ta haiguse ja nõiduse eest.

Palanga on olnud kuulus merevaigukunsti keskus juba ammu. 18. saj. olid seal Tsaari-Venemaa tähtsaimad merevaigutöökojad. Enne I maailmasõda töödeldi Palangas 20 000 kg merevaiku aastas.

Meie merevaigumeistrid rõhutavad iga merevaigutüki unikaalsust, tooni ja tekstuuri. Eriti puudutab see F. Daukantase ehteid. Orgaaniline merevaigu ja metalli kooskõla on tuntav ka K. Simanonise töödes. Merevaik on materjal, mis innustab iga kunstniku loovat mõtet.

Lisainfo: Lea Hein, RRi näituste osakond, tel. 630 7148.

Antanas Vinkus, Leedu Vabariigi suursaadik, tel. 631 4053.

#layout1#


 digitaalarhiiv digar