Kodulehelt

Uudistest

Kontaktidest

---

E-kataloog ESTER

Artiklite andmebaas ISE

Digitaalarhiiv DIGAR

Raamatukogu avatud E-R 10-20

L 12-19

P suletud







 

Humanitaarraamatukogude roll infoühiskonnas

Kolmapäeval, 8. veebruaril algusega kell 10.30 toimub Eesti Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis raamatukoguteadlase Boriss Volodini (1950-2005) mälestusele pühendatud seminar “Humanitaarraamatukogu infoühiskonnas”.Seminari juhatab sisse Boriss Volodini monograafia “Maailma raamatukogude ajalugu” eestikeelse tõlke esitlus.

Järgnevad ettekanded Ljudmila Gussevalt (Venemaa Rahvusraamatukogu), Esko Häklilt (Soome) ja Andrew Greenilt (Walesi Rahvusraamatukogu).

Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu esimehe, akadeemik Peeter Tulviste juhitud Eesti humanitaarteadlaste ja teadusraamatukogude esindajate ümarlauas analüüsitakse humanitaarraamatukogude olukorda praeguses Eestis, selgitatakse humanitaarteadlaste vajadusi ja teadusraamatukogude võimalusi lugejate ootuste täitmisel. Nõusoleku osalemiseks on andnud Rein Raud, Jaan Undusk, Indrek Jürjo, Krista Kodres, Marek Tamm, Mihhail Lotman, Rein Veidemann, Sirje Kivimäe, Aivar Põldvee jt. Kuulama ja arvamust avaldama on oodatud kõik, keda Eesti humanitaarraamatukogude käekäik puudutab.

Eesti Rahvusraamatukogu kirjastatud “Maailma raamatukogude ajalugu” on vene raamatukoguteadlase Boriss Volodini teine ja paraku viimane monograafia. “See on imetlusväärne teos, autori opus magnum, mille taolist ei ole üheski teises keeles,” väidab Saksa kirjandusteadlane, Hertsoginna Anna Amalia Raamatukogu direktor Michael Knoche.

Kõnealuse uurimuse muudab eripäraseks selle meetod. Autor on lähtunud raamatukogust kui institutsioonist, mis koondab, säilitab ja vahendab mingi sootsiumi jaoks olulist informatsiooni, täites seega tema funktsionaalse mälu rolli. Samal ajal iseloomustab iga ühiskonna raamatukogunduspraktika ka ühiskonda ennast, selle arengutaset, vaimseid prioriteete, demokraatlikkust, kultuurisidemeid jmt. Analüüsides raamatukogutüüpide teket ja arengut konkreetses sotsiokultuurilises kontekstis, on Boriss Volodin kirjutanud mitte üksnes raamatukogude ajaloo, vaid ka ühiskonnauurimusliku teose. Aine kronoloogilist ja geograafilist mahtu arvestades osutus see võimalikuks vaid seetõttu, et autor on keskendunud murrangulistele ja tähendusrikastele sündmustele, mis on mõjutanud nii raamatukogu kui ka ühiskonna arengut mingis kultuuriareaalis.

Siit ka selle raamatu eesti keelde tõlkimise põhjendus, kui jätta kõrvale tõik, et meil puudus seni üldse omakeelne raamatukogude ajaloo ülevaade. Kuid oli teinegi põhjus just selle monograafia eestindamiseks. Peterburis sündinud ja hariduse saanud Boriss Volodin tunnetas end teravalt ja valuliselt eurooplasena. Kuigi kõnealune raamat pole europotsentristlik, on autor väga tabavalt iseloomustanud kaht meiegi raamatukogude arengus olulist perioodi: 19. sajandi teadusraamatukogu teke Saksa kultuuriruumis ja raamatukogu Nõukogude impeeriumis, mil sellest sai eeskätt võimu teostamise instrument.

Täiendav informatsioon:

raamatu tõlkija Piret Lotman, tel. 630 7125, RRi teadus- ja arenduskeskuse juhataja Janne Andresoo, tel. 630 7104.

#layout1#


 digitaalarhiiv digar