Kodulehelt

Uudistest

Kontaktidest

---

E-kataloog ESTER

Artiklite andmebaas ISE

Digitaalarhiiv DIGAR

Raamatukogu avatud E-R 10-20

L 12-19

P suletud







 

Ilmus leksikoni “Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918–1938” faksiimiletrükk

Kolmapäeval, 14. juunil kell 11 esitletakse Eesti Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis 1939. aastal välja antud leksikoni “Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918-1938. I.” faksiimiletrükki. 14. juunil 1941 alanud juuniküüditamine mõjutas paljude raamatus toodud inimeste elusaatust pöördeliselt, sestap toimub esitlus leinapäeval, mälestamaks ja väärtustamaks üht ajastut ja selle inimesi. Oodatud on kõigi leksikonis kajastatud inimeste järeltulijad. Esitlusel osalevad president Arnold Rüütel, Itaalia suursaadik T. E. hr. Fabrizio Piagessi, AS Euroimmobiliare president Massimo Guerrini ning Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu esimees, Riigikogu liige Peeter Tulviste.

Eesti teatmeteostele panid aluse baltisakslased 19. sajandil ning seda jätkati iseseisvas Eestis. Käesoleva faksiimiletrüki algteos “Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918–1938. I. Tallinn, 1939” ilmus Eesti Kunstnikkude Liidu (E.K.L.) väljaandel, olles tõenäoliselt kavandatud suurema teose I köitena, järge aga mõistetavatel ajaloolistel põhjustel ei tulnud.

Kuigi algselt mõeldi leksikoniga tähistada kunstnike liidu 15. aastapäeva, otsustati siiski välja anda koguteos, mis käsitleks pildis ja sõnas 549 Eesti silmapaistvat riigi-, avaliku ja kultuurielu tegelast meie omariikluse esimese 20 aasta vältel. Alustatakse tolleaegsest Eesti juhtkonnast: president Konstantin Päts, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner, peaminister Kaarel Eenpalu. Järgnevad 10 ministrit: valitsus, mis vahetati välja 12. oktoobril 1939, seega peatselt pärast raamatu ilmumist. Juhtkonnale järgnevad tähestikjärjestuses kunstnikud, kirjanikud, muusikud, arhitektid, arstid, vaimulikud, insenerid, täppisteadlased, õigus-, rahandus-, äri-, omavalitsus- ja haridustegelased jt.

Koostaja on teoses märkimata, kuid kirjandusloost on teada, et selleks oli proosa- ja näitekirjanik, kirjandus-, kunsti- ja teatrikriitik Jaan Pert. Tänapäeva seisukohalt tunduvad koostamisprintsiibid ehk veidi küsitavad, kuid teos annab üsna palju teavet peamiselt selle ilmumisajal elanud inimeste kohta. Saame teada ka abikaasa ja laste nimed, abiellumisaasta, seltskondliku ja ühiskondliku tegevuse, välisreisid, autasud ja alalise elukoha.

Otsus anda välja uustrükk sündis sellest, et teose tiraa¾ hävitati ja säilinud on vaid vähesed eksemplarid, mis on raamatukogudes väga nõutavad ja sagedasti kasutatavad.

Faksiimiletrüki eessõna autor professor Väino Sirk on kirjutanud: “Raamatu “Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased” võtame kätte kui kinnituse kultuurilisest ja majanduslikust edust, mida Eesti ühiskond oli kahe maailmasõja vahel saavutanud. Ühtlasi on raske tagasi hoida ängistust, mõeldes traagilisele saatusele, mis suuremat osa teose lehekülgedelt vastu vaatavaid lootusrikkaid ja tegusaid inimesi peagi ees ootas. Nii oleks kõnesoleva raamatu uustrükk otsekui mälestusmärk ühele ajastule ja selle inimestele.”

Raamatut on trükitud 650 nummerdatud eksemplari, millest 1-50 on nahkköites ja 51-650 kõvakaanelises köites.

Väljaande ilmumine sai teoks tänu Eesti Rahvusraamatukogu koostööle firmaga AS Euroimmobiliare, kes leksikoni väljaandmist rahastas. Tegemist on juba kolmanda koostööprojektiga. 2003. aastal ilmus F. R. Kreutzwaldi koostatud populaarteadusliku pildiajakirja "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" ning 2005. aastal esimese põhjaeestikeelse piibliväljaande, 1715. aastal Tallinnas trükitud “Uue Testamendi” faksiimiletrükk. Kõik need raamatud on Eesti kultuuriloos väga olulised ning nende taas väljaandmine mahukas ja kulukas töö.

Täiendav informatsioon: RRi turundusjuht Triin Soone, tel. 630 7271, 5680 7271

#layout1#


 digitaalarhiiv digar