Eesti Rahvusraamatukogu Uudiskiri

UK-2016-8

                                                                   
Rahvusraamatukogu
Seminar ja luulekava „Kõik on noatera peal ja sellepärast nii ilus
Seminar ja luulekava „Kõik on noatera peal ja sellepärast nii ilus“
22. septembril ootame teid seminarile „Kõik on noatera peal ja sellepärast nii ilus“, mis on pühendatud ühe 20. sajandi tähelepanuväärseima ja omapäraseima Austria poetessi, proosakirjaniku ja mõtleja Ingeborg Bachmanni 90. sünniaastapäevale ning ühe Eesti 20. ja 21. sajandi silmapaistvaima ja paeluvaima poetessi ja proosakirjaniku Viivi Luige saabuvale 70. sünnipäevale.

Ettekannete eel on harukordne võimalus nautida autorite esituses katkendit Viivi Luige romaanist ”Varjuteater” ning lindi pealt Ingeborg Bachmanni luuletusi ”Exil” ja ”Alle Tage”. Varalahkunud Austria klassiku ja elava Eesti klassiku loomingut lahkavad ja püüavad kuulajale lähemale tuua kirjandusteadlased Eve Pormeister (PhD), Aija Sakova (PhD), dots Leena Kurvet-Käosaar (PhD) ja prof Arne Merilai (PhD). Ettekannetele järgneb luulekava mõlema autori loomingust Kai Aareleiu ja Kersti Kreismanni esituses. Esmaettekandele eesti keeles tulevad Ingeborg Bachmanni luuletused Aare Pilve tõlkes.

Vaata kava ja registreeru (19. septembrini).

13.30–14.00 Registreerimine
14.00–14.05 Eesti Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresoo tervitus
14.05–14.15 Austria saatkonna asejuhi pr Cornelia Godfrey tervitus
14.15–14.30 Viivi Luik, katkend „Varjuteatrist”; Ingeborg Bachmann, „Alle Tage”, „Exil”
14.35–15.00 Kui mitte enne, siis Roomas saad sa seda näha ja kuulda - PhD Eve Pormeister, kirjandusteadlane
15.00–15.25 Varjudest, kartmatusest ja elujõust. Ingeborg Bachmanni ja Viivi Luige poeetilisest kreedost - PhD Aija Sakova, kirjandusteadlane
15.25–15.40 Paus
15.40–16.05 Enese ilmnemine/ilmutamine Viivi Luige romaanis „Varjuteater“ - PhD Leena Kurvet-Käosaar, kirjandusteadlane, TÜ õppejõud
16.05–16.30 Viivi Luige sümbolistlik kujunditaju - PhD Arne Merilai, kirjandusteadlane, TÜ professor
16.30–17.30 Luulekava Viivi Luige ja Ingeborg Bachmanni loomingust. Esitavad Kai Aareleid, tõlkija ja kirjanik, ja Kersti Kreismann, näitleja. Luulekava koostas Eve Pormeister.


Seminari korraldavad Eesti Rahvusraamatukogu ja Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Toetavad Austria Suursaatkond, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu.

Seminar ja luulekava „Kõik on noatera peal ja sellepärast nii ilus“
Seminaril kuuleme:
Eve Pormeister (PhD), tõendab ettekandes „Kui mitte enne, siis Roomas saad sa seda näha ja kuulda“, et Ingeborg Bachmanni ja Viivi Luige tähtpäeva tähistamine ühise katuse all pole juhuslik, ning osutab ühtlasi paarile Austria ja Eesti poetessi ühendavale lülile. Ta vaatleb Rooma topograafilist ja eetilis-esteetilist tähendust mõlema sotsiaalselt tundliku ning kõlbelist vastutust kandva autori biograafias ja loomingus. Tähelepanu keskmes on sealjuures nägemise mõiste ning selle funktsioon maailma tunnetamisel ja sõnade abil (kirjanduslikul) peegeldamisel.

Aija Sakova (PhD), ettekanne „Varjudest, kartmatusest ja elujõust. Ingeborg Bachmanni ja Viivi Luige poeetilisest kreedost“ tõukub omakorda nii Bachmanni Frankfurdi poeetikaloengutest, Luige poeetikaraamatust „Mina olen raamat“ kui ka mõlema autori proosast ja luulest. Käsitlus püüab visandada Austria ja Eesti kirjaniku ajendeid ja sügavamaid allhoovusi ning osutada neid ühendavatele märksõnadele nagu „lapsepõlv“, „tume valu“ ja „kirjutav käsi“.

Leena Kurvet-Käosaar (PhD), analüüsib oma ettekandes „Enese ilmnemine/ilmutamine Viivi Luige romaanis „Varjuteater““ identiteedi ja autobiograafilisuse vahekorda poetessi 2010. aastal ilmunud teoses, toetudes seejuures itaalia filosoofi Adriana Cavarero jutustatava mina paradigmale ja tolle mõttele ilmutamise ja ilmnemise dünaamikast, millega haakub ka „Varjuteater“. Cavarero järgi saab Mina unikaalsus – kes ma olen – vahenduda üksnes läbi (elu)loo jutustamise ning inimene tajuda end ja teisi indiviididena, kui nende identiteet on jutustatav eluloona.

Professor Arne Merilai ettekanne „Viivi Luige sümbolistlik kujunditaju“ käsitleb poetessi sümbolistliku kujunditaju kujunemist ja olemust. Kui Luik looduslapsena oli alguses Juhan Liivi ja lihtsate asjade poole pöördunud Debora Vaarandi mõjuväljas, siis järjest enam on ta muutunud probleemikeskseks autoriks, mõjutajateks teiste hulgas Uku Masing, Paul-Eerik Rummo ja Jüri Üdi. Ajaga muutub Luige luule järjest enam ühiskondlikult tundlikuks ning liigub assotsiatiivselt-punktiirselt pool- ja veerandtooniliseks. Tema luulekogu „Rängast rõõmust“ (1982), mida võib pidada suureks tähiseks Eesti luuleloos, iseloomustab „olmesümbolism“: argiasjade keskelt välja kerkiv ajatum, rahvuslikult tähtis tähendus. Ei ole vale väita, et Viivi Luige romaanid järelduvad tema luulest: see on poeedi proosa.

Pildid vasakult Eve Pormeister, Aija Sakova, Arne Merilai, Kai Aareleid ja Kersti Kreismann.
Loe Paralfoni siin
Loe Parlafoni!
Kas teadsid, et rahvusraamatukogu on ka parlamendiraamatukogu. Äsja valmis parlamendiinfo keskusel ajaveeb! Kajastatud on kvaliteetne info sotsiaalteaduste valdkondadest rõhuasetusega õigusele, poliitikale, majandusele, statistikale ja sotsioloogiale. Lisaks infot Euroopa Liidust ja teistest rahvusvahelistest organisatsioonidest.

Vahendatakse infot aktuaalsetel ja huvitavatel teemadel ning tutvustatakse veebilehti, artikleid ja raamatuid. Samuti on Parlafonis kõik parlamendiinfo keskuse väljaannete uued numbrid! Uutest sissekannetest saad teada, kui hakkad e-postiga ajaveebi jälgijaks.
Loe uut fookuslehte siin
Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskuses on fookuses ELi digitaalne ühisturg
Euroopa Liidu infokeskuse kodulehel saab tutvuda uue teemalehega, mille fookuses on digitaalne ühisturg. Ühisturu eesmärk on kõigile inimestele, olenemata nende päritoluriigist või elukohast, tagada juurdepääs veebis toimuvale ja ka õigus ise veebis tegutseda. Digitaalsel ühisturul kaitstakse kõigi isikuandmeid ning tagatakse õiglase konkurentsi tingimused.
Fookuslehele koondame viited digitaalse ühisturuga seotud dokumentidele, raamatutele, teadusartiklitele, Eesti meedia kajastustele ning internetiallikatele.

Varem on ilmunud Pagulaskriisi, Brexiti ja TTIP teemalised fookuslehed. Kõiki vaatluse all olevaid teemasid täiendame jooksvalt uute materjalidega.
Rahvusraamatukogu koolitused
Ootame kõiki õiguse huvilisi koolitustele!
Ootame kõiki õiguse huvilisi koolitustele! Koolitused toimuvad Rahvusraamatukogu 6. korruse õppeklassis.

EUROOPA LIIDU ÕIGUSALASED ANDMEBAASID
28. septembril kella 15-17
Kava:
• Ülevaade Euroopa Liidu õiguse infoallikatest.
• Euroopa Liidu õigusaktid ja seonduvad dokumendid (EUR-Lex, N-Lex).
• Euroopa Liidu Kohtu praktika (CURIA).
• Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika (HUDOC).
• Muud veebikeskkonnas olevad allikad
• Euroopa Liidu infokeskuse ja Rahvusraamatukogu väljaanded
• Praktiline otsing andmebaasidest.


ÕIGUSTEABE ABC
5. oktoobril kella 15.00-17.30
Kava:
• Õigusteaduse lugemissaali kogu ja teenused.
• Õigusalaste raamatute ja artiklite otsing andmebaasidest (Rahvusraamatukogu otsinguportaal, e-kataloog ESTER, Eesti artiklite andmebaas ISE, Eesti õigusbibliograafia andmebaas BIE, litsentsiandmebaasid Westlaw, HeinOnline,
Beck-online, EbscoHost).
• Õigusaktide otsing (Riigi Teataja, ESTLEX, EUR-Lex, N-Lex).
• Kohtulahendid.
• Välislepingud.
• Muud veebikeskkonnas olevad õigusinfoallikad (ministeeriumite veebilehed, õigusterminoloogia, Summaria Iuridica, ajakiri Juridica, Õigus jt.).

Koolitaja: Elena Rattur, Rahvusraamatukogu õigusinfo töörühma infospetsialist
Täiendav info: Hela Ojasaar, e-post: koolitus@rahvusraamatukogu.ee

Koolitused on tasuta.

REGISTREERIMINE KOOLITUSTELE
Pakume kõrgkoolidele, riigiasutustele, õigusbüroodele jt. organisatsioonidele võimalust tellida rühmakoolitus vastavalt õigusteabe alastele vajadustele. Koolituse toimumise aeg ja tingimused kokkuleppel.

 Näitused Rahvusraamatukogus
Rahvusraamatukogu näituste kalender
„Tõe ja õiguse“ 90. aastapäeva tähistamine
Tähistame „Tõe ja õiguse“ 90. aastapäeva näitusega „Illustreeritud „Tõde ja õigus“”.

Näitusel on eksponeeritud „Tõe ja õiguse“ köited koos Ott Kangilaski ja Herald Eelma originaalillustratsioonidega Eesti Rahvusraamatukogu kogudest.

Näitus on avatud 26. septembrist 2016 16. veebruarini 2017 3. korruse trepigaleriis.
Rahvusraamatukogu näituste kalender
Slovakkia
Näitus tutvustab aastatel 2014 ja 2015 Slovakkias toimunud kunstikonkursi „Inimõigused läbi laste silmade“ võidutöid.

Võistluse teemad „Mul on õigus oma arvamusele” ja „Olles mina ise – ma olen, kes ma olen!” viitavad lapse õiguste konventsiooni 12. artikli punktile, mis rõhutab lapse õigust vabale arvamusele ning kaasamisele.

Näituse toob Rahvusraamatukokku Slovakkia Suursaatkond.
29. septembril annab kontserdi Slovakkia trio Triango.

Avatud 29. septembrist 20. oktoobrini 6. korruse galeriis.
Rahvusraamatukogu näituste kalender
Eesti ja Jaapani kahekõne
Eesti–Jaapani Assotsiatsiooni vahendusel jõuab Eestisse Jaapani fotograafi Noboru Sonehara poeetiline nägemus Kihnu saarest, mida täiendavad assotsiatsiooni liikmete muljed Jaapani kultuurist ja eestimaine ikebanakunst. Näitusel eksponeeritud keraamika pärineb Annika Tederi ja Ingrid Alliku loomingust. EJA loodi 1992. aastal eesmärgiga arendada igakülgselt kahe rahva vahelist kultuuritutvustust, liikmeskonda kuulub praegu mitukümmend inimest eri aladelt.

Näitus on avatud 1.–22. oktoobrini fuajeegaleriis.
Rahvusraamatukogu näituste kalender
Mõõgad ja vaibad. Lauk ja Laur
Tiiu Laur on lõpetanud 1972. aastal ERKI tekstiilieriala ja viljelenud nii tekstiilikunsti, osaledes Eesti ja rahvusvahelistel näitustel, kui ka graafilist disaini. Ta töötab Rahvusraamatukogu kunstnikuna. Väljapanek annab läbiva tagasivaate tema viimase 16 aasta lemmiktehnikast gobeläänist. Tõnu Lauk on lõpetanud 1966. aastal sama kõrgkooli metallieriala ning pühendanud end loomingu kõrval teadustööna suures osas faleristikale. Lauk täiendab näitust esmakordselt esitlusele tulevate etnograafiliste esemetega oma kogust.

Näitus on avatud 6.–26. oktoobrini peanäitusesaalis.
 
Eesti Rahvusraamatukogu
Raamatud koju kaasa
Laena kõik vajalikud raamatud Rahvusraamatukogust. Kirjanduse saab ette tellida ka meie kodulehelt.

Raamatute ja jätkväljaannete laenutähtaeg 30 päeva, nootidel lausa 3 kuud!
Eesti Rahvusraamatukogu
Uued raamatud
Viienda korruse uuenenud lugemisalas on võimalik tutvuda Rahvusraamatukokku saabunud raamatute, jätk-, kaardi- ja noodiväljaannete ning muusikaliste heli- ja videosalvestistega.

Väljapaneku kestus on üks nädal, uus ekspositsioon igal kolmapäeval.

Tutvu laenamistingimustega siin.
 
CULTURE 4D
 
Muusikapäev
Muusikapäev
1. oktoobril on muusikapäev, Rahvusraamatukogu fuajees saab kuulata kell 13 Olav Ehala klaverikontserti.
Eesti Rahvusraamatukogu
Tõnismägi 2 15189 Tallinn Tel. 630 7611 Faks 631 1410 info at nlib dot ee
 

Eesti Rahvusraamatukogu Uudiskiri