HOIAME MÕTTEID, ET JAGADA TEIEGA

U U D I S K I R I - 2/2009

Arhiivkogu ja harulduste kogu lugemissaalid ühendati
12. märtsil tähistatakse emakeelepäeva
Tulekul erialateabe koolitused
Euroopa Raamatukogu portaal on täienenud
Kiida Rahvusraamatukogu infospetsialiste
Alguse saab kontserdisari
Võrguväljaannete uued numbrid
Näitused

Arhiivkogu ja harulduste kogu lugemissaalid ühendati

2. märtsist teenindatakse lugejaid arhiivkogu ja harulduste kogu teavikute ning isikuarhiivide arhivaalidega harulduste kogu lugemissaalis, mis nimetatakse harulduste ja arhiivkogu saaliks. Saal on avatud esmaspäevast reedeni 11-18 ja laupäeviti 12-17.
Arhiivkogusse kuuluvad Eestis kõigis keeltes ilmunud väljaanded ning mujal avaldatud eestikeelsed ja Eestit käsitlevad muukeelsed väljaanded. Juurdepääs võimaldatakse neile arhiivkogu teavikutele, mida ei ole teistes kogudes ega lugemissaalides. Haruldaste raamatute kogusse kuuluvad enne 1861. aastat ilmunud eestikeelsed ja enne 1831. aastat ilmunud võõrkeelsed trükised. Arhivaalide kasutamise soovitame eelnevalt telefoni või e-posti teel kokku leppida (E–R 630 7346, e-post Anniki.Vahkal@nlib.ee).

12. märtsil tähistatakse emakeelepäeva

Juba seitsmendat aastat korraldab raamatukogu emakeelepäeva. Seekordne seminar teemal “Kas keelt saab taltsutada?” toimub neljapäeval, 12. märtsil kella 11.00-14.30 väikeses konverentsisaalis ning on inspireeritud Valdur Mikita raamatust “Metsik lingvistika”. Päevajuht on Rahvusraamatukogu teadus- ja arenduskeskuse eesti kirjanduse referent Maire Liivamets, avasõnad peadirektor Janne Andresoolt ning järgnevad ettekanded:
Keel – künnihärg või metslane? Valdur Mikita, semiootikadoktor, esseist
Mis inimene keelega teeb? Peeter Tulviste, Tartu Ülikooli psühholoogiadoktor
Sõnadesse püütud emotsioonid. Ene Vainik, Eesti Keele Instituudi vanemteadur
Keel vajab lugupidamist. Mati Hint, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor
Ütle üks ilus eestikeelne sõna. Toomas Liivamägi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ministri nõunik
Näituse “Uurimusi eesti regilaulu keelest” tutvustus. Krõõt Liivak, Eesti Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste saali juhataja
Üritus on tasuta, kuid vajalik on registreerimine 9. märtsini e-posti teel Krista.Talvi@nlib.ee või telefonil 630 7129.

Tulekul erialateabe koolitused

Rahvusraamatukogu infospetsialistid ootavad üliõpilasi, õppejõude, teadlasi, toimetajaid, ajakirjanikke, ametnikke, spetsialiste jt. huvilisi koolitustele, kus õpetatakse erialainfot otsima ja otsitulemusi hindama. Kevadel toimuvad järgmised koolitused:
Infoteaduste teabe ABC 8. aprillil 12.00-15.00 (tasuta)
Muusikateabe ABC 22. aprillil 13.00-16.00 (680 krooni)
Kunstiteabe ABC 6. mail 13.00-16.00 (680 krooni)
Euroopa Liidu õigusalased andmebaasid ja infoallikad 20. mail 13.00-16.00 (680 krooni)
Aasta teise poolde on kavandatud järgmiste valdkondade teabekoolitused: ajalugu, psühholoogia, keel ja kirjandus, majandus, kartograafia ja geograafia, film, õigus.
Tasuta pakume raamatukogu inforessursse ja -teenuseid tutvustavaid koolitusi: Infootsingu ABC, E-raamatukogu. Vt. ka: http://www.rahvusraamatukogu.ee/kasutajakoolitus.

Euroopa Raamatukogu portaal on täienenud

Euroopa rahvusraamatukogude portaal The European Library sisaldab nüüdsest rohkem tõlkeid, ainulaadset ajaloolist materjali ja rikkalikult multimeediat. Portaali üheks keskseks osaks on veebinäitused, mis tutvustavad raamatukogude kogusid. Seoses Napoleoni sõdade alguse 200. aastapäevaga on avatud põnev näitus Napoleoni sõjaretkedest. Varem on valminud näitused rahvusraamatukogude hoonetest ja haruldustest.

Kiida Rahvusraamatukogu infospetsialiste

Raamatukogu on liitunud Hea Teeninduse Kuuga, mille kampaania "Kiida teenindajat" annab lugejaile märtsi jooksul võimaluse anda väärilist tagasisidet infospetsialistidele jt. teenindajatele. Kiituse saab kirjutada fuajees ja 5. korruse teatmesaalis asuvatele sedelitele või Hea Teeninduse veebi.

Alguse saab kontserdisari

Pille Lille Muusikute Toetusfond koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Rahvusraamatukoguga alustab igakuist kontserdisarja Noorte Meistrite Akadeemia. Kammermuusika pooltunni avakontsert toimub 25. märtsil kell 15.00 peanäitusesaalis, kus astuvad üles Kristina Kriit (viiul), Toomas Nestor (vioola), Levi-Danel Mägila (tšello). Sissepääs tasuta.

Võrguväljaannete uued numbrid

Uued Eesti Raamatud sisaldab Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelseid raamatuid, elektroonilisi väljaandeid ja mittemuusikalisi auviseid.
Nädal blogides
Riigikogu liikmete, ministrite ja Europarlamendi saadikute kirjutised nende ajaveebides.
Summaria Iuridica
sisaldab eestikeelseid kokkuvõtteid ja valiknimestikku välisajakirjades ilmunud õigusalastest kirjutistest.
Summaria Socialia
sisaldab valikuliselt ülevaateid välisajakirjanduses ilmunud artiklitest ja raamatututvustusi eelkõige majandusest, poliitikast ja rahvusvahelistest organisatsioonidest, mis on Eesti lugeja jaoks olulised.

Uudiskirjanduse nimestikud:
Humanitaarteaduste uudiskirjanduse nimestik
Uued Raamatud Euroopa Liidu Infokeskuses
Uued raamatud: sotsioloogia, majandus, poliitika
Uued õigusraamatud Eesti Rahvusraamatukogus
Uut kunstikirjandust
Uut teatri- ja filmikirjandust

Näitused

14. märtsini 6. korruse näitusesaalis Kaugel kodumaast. Ungari sõjavangid NSV Liidus
19. märtsini fuajees Kakskümmend aastat madonnat maalides. Ove Büttneri juubelinäitus
21. märtsini peanäitusesaalis Tallinna Botaanikaaia kaunis loodus. Mare Iknojani fotod
28. märtsini harulduste kogu näitusesaalis Riigiraamatukogu haruldused
6. märtsist 30. aprillini humanitaarteaduste saalis Uurimusi eesti regilaulu keelest
18. märtsist 8. aprillini 6. korruse näitusesaalis Meistri rännuteed mööda. Ljudmila Šapošnikova fotonäitus
25. märtsist 8. aprillini peanäitusesaalis ja fuajees Tiiu Laur - 100 postrit: Rahvusraamatukogu näitused läbi aegade
25. märtsist 6. aprillini 6. korruse galeriis GULAGi arhipelaag: Eesti saar. 90 aastat Aleksandr Solženitsõni sünnist

Reedel, 20. märtsil, kevade alguse päeval kell 20 toimub Rahvusraamatukogu fuajees etendus „Sirgvool“. Idee autor on Erki Kasemets Polügoonteatrist, kelle maalitud joogipakenditest koosneva teose „LIFE-FILE“ osad leiavad kasutamist sirgvoolu moodulitena. Erki Kasemets: „Sündmuse käigus ja osalejate ühistegevusel moodustub fuajee ühest otsast teise kulgev pikk ja tihedat pintslikirja täis ajatelg. Lõpuks, viimase kohapeal valmiva ühenduslüli paika asetamisel täitub ahel ajavooluga. Kohaspetsiifilist ja just Rahvusraamatukogu arhitektuuri sobituvat ning sellest lähtuvat aktsiooni saadab vahetult sündiv muusika- ja helitaust“.