Avalehele | Eesti Vabariik, 1918-40 | Okupatsiooniaastad | Eesti Vabariik 1991-
Sissejuhatus, Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu loomine ja tegevus
1918, 1919, 1920, 1921, 1922, 1923, 1924, 1925, 1926, 1927, 1928, 1929, 1930,
1931, 1932, 1933, 1934, 1935, 1936, 1937, 1938, 1939, 1940
 

Eesti Vabariik 1918-1940

Poliitiliseks ideaaliks peaks meil ikkagi olema oma-riiklus. Selle ideaali täidesaatmiseks peame eeltöösid tegema ja mitte ainult pealtvaatajana ootama jäema, mis saatus meile teiste armust kätte toob. Kui meie rahvus, omariiklise ideaali täideviimiseks mitte ei suuda nüüdset momenti kasulikult tarvitada, siis ei tea, millal võiks veel parem silmapilk tulla. Kas nüüd või mitte iialgi.
Jaan Tõnisson. Maanõukogu protokollid, 1917-1919. Tallinn, 1935. Protokoll nr. 30-b (7. sept. (vkj. 25. aug.) 1917) , lk. 112.

Eesti rahva iseseisvuse 24. veebruari 1918. aasta manifest sai võimalikuks muidugi ilmasõja läbi tekkinud jõudude vahekorra muutusest suurriikide vahel, ning Venemaa tsaarivõimu langusest, mille järeldusel Eestis maa omavalitsemine juba 1917. aastal läks demokraatlikult valitud Maanõukogu kätte, kes hoolega rahva vabaduse kindlustamisel tööle asus, välja tüürides Eesti riikluse arenemisele. Ja kui peale enamlikku revolutsiooni Peterburis Vene Ajutine Valitsus lahkuma pidi, ning enamlik vägivald ka meie kodumaal desorganiseeritud Vene soldatite ja madruste abil maksma pandi, siis kuulutas Maanõukogu 15. (28.) novembril 1917. a. end kõrgeimaks suveräänseks võimuks, rajades sellega juriidilise aluse Eesti riigi iseseisvusele, kuna tol päeval riigilt nõutavad kolm elementi teostamist leidsid, nimelt teatud territooriumil elava rahva üle iseseisev suveräänne võim välja kuulutati ja maksma pandi. Riikliku korra üksikasjade lõplikuks äramääramiseks otsustati Eesti Asutav Kogu kokku kutsuda.
Ants Piip. Vabariigi kümnes aastapäev. Vaba Maa, 24. veebr., nr. 46, 1928, lk. 8.

Eesti iseseisvuse ja rippumatuse jäädvustamine oleneb peamiselt riigi sisemise elu reguleerimisest. Mida kindlamini suudame oma riigielu arengut hoida õigetes roobastes, seda tugevamaks muutub alus, mille peale ehitame, ja seda lootusrikkamalt läheme vastu tulevikule.
Konstantin Konik. Idee on poliitika alus. Vaba Maa, 13. jaan., nr. 11, 1929

Lühidalt kokku võttes oleks lubatav konstanteerida, et Eesti riigi- ja rahvamajandus arenes iseseisvuse kestel enam kui tavalise kiirusega, mõnedel aladel otse rekordiliselt. Tänu sellele võis Eesti riik arendada kiiduväärselt seadusandlust, panna maksma moodsaid töökaitse ja tervishoiu olusid. Nominaalselt olid palgad Eestis üsna madalad, aga seda kompenseeris hindade odavus.
Karl Ast. Kahe tule vahel. New York, 1943, lk. 105.

 


Rahvuskogu Esimese Koja avakoosolek. 1937.

 

Avalehele | Eesti Vabariik, 1918-40 | Okupatsiooniaastad | Eesti Vabariik 1991-