Avalehele | Eesti Vabariik, 1918-40 | Okupatsiooniaastad | Eesti Vabariik 1991-
Sissejuhatus, Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu loomine ja tegevus
1918, 1919, 1920, 1921, 1922, 1923, 1924, 1925, 1926, 1927, 1928, 1929, 1930,
1931, 1932, 1933, 1934, 1935, 1936, 1937, 1938, 1939, 1940
 
1918

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, 14.07.1917 - 23.04.1919

Maanõukogu tegevus 1918. aastal

13.–14. jaanuar (31. dets. 1917 – 1. jaan. 1918) – Tallinnas “Estonias” pidasid nõu Vanematekogu liikmed ja parteide esindajad. Iseseisvusdeklaratsiooni väljatöötamiseks moodustati parteidevaheline büroo koosseisus K. Saral, J. Kukk, L. Sepp, G. Suits, A. Ostra, J. Jaakson, J. Raamot, J. Reinthal ja P. Schneider.

23. (10.) jaanuar – Ülevenemaalise Asutava Kogu Eesti saadikud Jaan Poska, Julius Seljamaa ja Jüri Vilms külastasid Petrogradis Suurbritannia saatkonda leidmaks toetust Eesti iseseisvumispürgimustele. Mõni päev hiljem tehti visiit ka USA ja Prantsusmaa saatkonda.

23.–24. (10.–11.) jaanuar – Maanõukogu ja Maavalitsuse ühiskoosolekul koostati välisriikide saadikuile esitamiseks “Memorandum Eesti poliitilise olukorra kohta”.

19. veebruar – Tallinnas Haritlaste Klubis toimunud Eesti poliitikute ja Maanõukogu Vanematekogu nõupidamisel moodustati Eestimaa Päästmise Komitee koosseisus Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Maanõukogu Vanematekogu kiitis heaks “Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele”.

23. veebruar – kell 20.00 luges Maanõukogu liige Hugo Kuusner Pärnu teatri “Endla” rõdult ette “Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele”.

24. veebruar – Tallinnas kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik.

25. veebruar – Tallinnas loeti keskpäeval ette iseseisvusmanifest, samal ajal sisenesid linna Saksa väed.

Märts–november – Saksa okupatsioon Eestis: kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele, kes ei tunnustanud Eesti iseseisvust. Eesti erakondade tegevus peatati ning rahvusväeosad saadeti laiali.

3. mai – Briti välisminister Arthur James Balfour saatis Eesti välisdelegatsiooni liikmele Ants Piibule kirja, milles teatas, et Inglismaa tunnustab Eesti Maanõukogu ajutiselt de facto.

13. mai – Prantsusmaa välisminister Stephen Pichon saatis Kaarel Robert Pustale kirja, milles teatas, et Prantsusmaa tunnustab ajutiselt Eesti Maanõukogu de facto.

29. mai – Itaalia välisminister Giorgio Sidney Sonnino saatis Eduard Virgole kirja, milles teatas Eesti Maanõukogu ajutisest tunnustamisest.

11. november – Tallinnas alustas tööd Eesti Ajutine Valitsus. Esimesele legaalsele istungile kogunes valitsus koosseisus Jaan Poska, Ferdinand Peterson, Jaan Raamot ja Juhan Kukk.

12. november – Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu Vanematenõukogu ühisistungil täpsustati valitsuse koosseisu ja jagati ministriportfellid.

19. november – Eesti Ajutise Valitsuse esindajad Ado Birk, Konstantin Konik, Heinrich Luht, Ferdinard Peterson ja William Puhk ning Saksamaa Baltikumi ülemkomissar August Winnig kirjutasid Riias alla nn võimu üleandmise lepingule. Sellega andis Saksamaa kogu Eesti territooriumil võimu lõplikult eestlastele.

20. november – Tallinnas tuli taas kokku Maanõukogu. Istungil osales 41 saadikut. Istungjärgu päevakorras oli võimu ja varade ülevõtmine okupatsioonivõimudelt ja Asutava Kogu valimisseaduse väljatöötamine ning vastuvõtmine

27. november – valiti uus Maanõukogu juhatus. Uueks esimeheks kinnitati Ado Birk. Maanõukogu kinnitas Eesti Ajutise Valitsuse kolmanda koosseisu. Otsustati, et käesolev istungjärk jääb viimaseks. Seadusandlik võim anti üle Ajutisele Valitsusele, kes sai õiguse teostada riigivõimu ilma kitsendusteta.

28. november – algas Vabadussõda.

27. detsember – toimus Maanõukogu kinnine koosolek. Poliitilist ja sõjalist situatsiooni iseloomustasid Konstantin Päts ja sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Konstantin Päts kõneleb sundmobilisatsiooni tulemustest, Kaitseliidu probleemidest, tagala allutamisest sõjaväele.
Otsustati saata delegatsioon Suurbritannia eskaadri juhataja Edwyn Alexander–Sinclairi juurde ning paluda, et Briti valitsus võtaks Eesti Vabariigi oma sõjalise kaitse alla.
Võeti vastu ülekutse ”Eesti rahvale”, kus kutsuti ühendama kõik jõud, vaatamata klassierinevustele või rahvusele, Eesti Vabariigi kaitsmisel vaenlase vastu ning üleskutse “Kogu maailma demokraatidele”, milles iseloomustati Maanõukogu ning tulevast Eesti Asutavat Kogu kui demokraatlikku institutsiooni.


Päästekomitee salajane asukoht Tallinnas Suur Tartu mnt. 11.


Päästekomitee asukoht Tallinnas iseseisvuse väljakuulutamise ajal,
Estonia pst 3, Tallinn.


Rahvas loeb iseseisvuse manifesti Tallinnas. Joonistus.
Eesti Vabadussõda I, lk. 44


Ajutise valitsuse hoone Tallinnas, Raekoja plats 14, november 1918.
Eesti Vabadussõda I, lk.156

Avalehele | Eesti Vabariik, 1918-40 | Okupatsiooniaastad | Eesti Vabariik 1991-