Avalehele | Eesti Vabariik, 1918-40 | Okupatsiooniaastad | Eesti Vabariik 1991-
Sissejuhatus, Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu loomine ja tegevus
1918, 1919, 1920, 1921, 1922, 1923, 1924, 1925, 1926, 1927, 1928, 1929, 1930,
1931, 1932, 1933, 1934, 1935, 1936, 1937, 1938, 1939, 1940
 
1919

Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, 14.07.1917 - 23.04.1919

Eesti Asutav Kogu, 23.04.1919 - 20.12.1920

15. jaanuar – toimus Ajutise Valitsuse ja Vanematekogu ühisistung, kus Karl Ast, August Peet ja August Rei nõudsid Asutava Kogu kiiret kokkukutsumist.

8. veebruar – Vanematekogu ja Asutava Kogu valimiste Peakomitee ühiskoosolekul otsustati Asutava Kogu valimised korraldada 5.-7. aprillini ning Asutav Kogu kokku kutsuda 23. aprillil.

24. veebruar – Eesti Vabariigi esimene aastapäev

12. märts  – Maapäeva juhatuse ja Vanematekogu ning Ajutise Valitsuse ühisel nõupidamisel otsustati moodustada parteidevaheline konstitutsioonikomisjon, kelle ülesandeks Maanõukogu esimehe Kaarel Partsi juhtimisel oli Eesti Vabariigi ajutise põhiseaduse eelnõu väljatöötamine.

5.–7. aprill – toimusid Eesti Asutava Kogu valimised. Valimisõigus oli mõlemast soost vähemalt 20. aastastel kodanikel. See oli esimene Eesti rahva poolt valitud rahvaesindus.

23.  aprill – “Estonia” kontserdisaalis toimus Asutava Kogu avaistung. 120st saadikust olid kohal 115. 100 poolthäälega valiti Asutava Kogu esimeheks August Rei.

Ei ole kahtlust, et Asutava Kogu kokkuastumine on üks suuremaid ja ilusamaid päevi kogu meie ajaloo kestel.
Piip, Ants. Asutava Kogu pärandus // Vaba Maa, 23. apr., nr. 93, 1929, lk. 5

Aadete romanika oli siis aga ühtlasi ka töö romantika. Seda püüdu, seda hoogu, mis siis ilmutus, ei silma rahvas alati.
Anderkopp, Ado. 10 aastat Asutavast Kogust // Vaba Maa, 23. apr., nr. 93, 1929, lk. 4

Kohtade jaotus Asutavas Kogus:
Eesti Sotsialistline Tööliste Partei – 41
Eesti Tööerakond – 30
Eesti Rahvaerakond - 25
Eesti Maarahva Liit – 8
Eesti Sotsialistide Revolutsionääride Partei - 7
Kristlik Rahvaerakond – 5
Saksa Erakond Eestis – 3
Vene Kodanikkude Kogu - 1

Oli pisut kummaline too esimene Eesti parlament. Ilma kogemusteta ja töötraditsioonita. Seadusi (kui neid üldse seadusteks nimetada) töötati välja üldkoosolekul ja võeti vastu ühelainsal lugemisel. Eelnõude kavasid tuli iseäranis rohkesti prof. Piip’ilt, kes neid Petrogradi ja Tallinna vahet sõites vagunis valmis klopsis. Koosolekud ise kandsid vahel ägedat iseloomu, milleks eriti kaks meest põhjust andsid: J. Tõnisson ja A. Vallner.
Ast, Karl. Maapäev : momente 1917. aastast // Mälestused iseseisvuse võitluspäivilt. I. Tallinn, 1927, lk. 77.

24.  aprill – Asutava Kogu esimees August Rei luges ette Maanõukogu juhatuse ja Vanematekogu teadaande, milles kuulutati, et seoses Asutava Kogu kui eesti rahva kõrgeima võimu kandja kokkutulekuga lõpetab Maanõukogu oma tegevuse. Kogu tema asjaajamine, sh valitsuse poolt esitatud eelnõud anti üle Asutavale Kogule.

9. mai – astus ametisse Otto Strandmani poolt juhitud valitsus.
Pea- ja sõjaminister – Otto Strandman
Siseminister - Aleksander Oinas,  kuni 18.07.19
Siseminister - Aleksander Hellat, alates 25.07.19 (puudub fotolt)
Põllutöö- ja toitlusminister - Theodor Pool
Välisminister - Jaan Poska, kuni 20.09.19, alates  09.10.19 Ants Piip
Haridusminister - Johannes Kartau
Töö- ja hoolekandeminister – Anton Palvadre
Kohtuminister – Jüri Jaakson, kuni 20.09.19, alates 09.10.19 Lui Olesk
Kaubandus-, tööstus- ja teedeminister - Nikolai Köstner (puudub fotolt)
Rahaminister - Juhan (Johann, Johannes) Kukk

19. mai – Asutav Kogu võttis vastu iseseisvuse deklaratsiooni: Eesti Asutava Kogu seletus Eesti riiklisest iseseisvusest ja rippumatusest.

4. juuni – võeti vastu Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord. Moodustati 15-liikmeline komisjon põhiseaduse eelnõu väljatöötamiseks.

3. juuli - sõlmiti rahu Landeswehriga.

3. september – võeti vastu Riigi Majandusnõukogu seadus.

19. september – Asutava Kogu määrusega kehtestati Eestis üldine koolikohustus nelja õppeaasta ulatuses vanuseastmele 9-14 eluaastat.

10. oktoober - Asutav Kogu võttis vastu maaseaduse.

18. november – Otto Strandmani juhitud valitsus astus tagasi. Ametisse astus uus valitsus:
Peaminister – Jaan Tõnisson
Välisminister – Ado Birk
Siseminister – Aleksander Hellat
Kohtuminister – Jüri Jaakson
Sõjaminister – August Hanko
Rahaminister - Juhan (Johann, Johannes) Kukk
Kaubandus- ja tööstusminister - Nikolai Köstner
Põllutööminister - Theodor Pool
Haridusminister - Konstantin Treffner
Teedeminister - Eduard Säkk
Töö- ja hoolekandeminister - Anton Palvadre
Toitlusminister - Jaan Kriisa




Eestimaa Ajutine Maanõukogu võttis vastu Asutava Kogu valimisseaduse 24. nov. 1918. a.


Sama.


Asutava Kogu avaistung, 23. apr. 1919.
Eesti Vabariigi loomispäevilt, 1917-1925. Tallinn, 1925, lk. 34


Vaba Maa, 8. aprill 1919.


Asutava Kogu valimised rindel.  
Eesti Vabariik 1918-1940. Lund,1968, lk. 48


Eesti Tööerakonna valimisreklaam.
Eesti Rahvusraamatukogu


 Saksa- balti Erakonna valimisreklaam.
Eesti Rahvusraamatukogu


 Valimisüleskutse Haapsalu linna kodanikele.
Eesti Rahvusraamatukogu


 Eesti Tööerakonna valimisreklaam.
Eesti Rahvusraamatukogu


August Rei kõnelemas Asutava Kogu avaistungil, 23 apr. 1919.
Eesti Vabariigi loomispäevilt, 1917-1925. Tallinn, 1925, lk. 34


Asutava Kogu kokkukutsumise korralduskomitee.
Vasakult paremale: H. Kompus, Maanõukogu liige Karl Virma, insener Eugen Haberman, Asutava Kogu valimiste peakomitee sekretär J. Teiman, Maapäeva esimees Kaarel Parts, kes avas Asutava Kogu, sõjaministri adjutant ltn. Vildenau, Maanõukogu liige Ado Birk.
Eesti Vabariigi loomispäevilt, 1917-1925. Tallinn, 1925, lk. 35


Eesti Vabariigi esimene aastapäev Tallinnas, 24. veebr. 1919.


Eesti Asutav Kogu „Estonia” teatrihoone rõdul.
Eesti Rahvusraamatukogu


Eesti Vabariigi Valitsus 09.05.1919 – 18.11.1919.
Eesti Rahvusraamatukogu

Avalehele | Eesti Vabariik, 1918-40 | Okupatsiooniaastad | Eesti Vabariik 1991-