Avalehele | Eesti Vabariik, 1918-40 | Okupatsiooniaastad | Eesti Vabariik 1991-
Sissejuhatus, Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu loomine ja tegevus
1918, 1919, 1920, 1921, 1922, 1923, 1924, 1925, 1926, 1927, 1928, 1929, 1930,
1931, 1932, 1933, 1934, 1935, 1936, 1937, 1938, 1939, 1940
 
1933

V Riigikogu 15.06.1932 – 02.10.1934

1. jaanuar - tööstus- ja kaubandusettevõtted hakkasid maksma käibemaksu, nn kriisimaksu. Maksudest laekunud summad kasutati töötute abistamiseks ja hädaabitööde korraldamiseks.

Jõustusid valitsuse dekreedid, mis käsitlesid riigiteenistujate palga vähendamist

9. jaanuar - valitsuse määrusega külmutati esmatarbekaupade hinnad 1932. aasta 10. detsembri tasemel, et pidurdada elukalliduse tõusu

14. veebruar - Riigikogu otsusel pandi Riigikogu põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele. Vabadussõjalaste eelnõu lükati tagasi

Meil on praegu kaks põhiseaduse muutmise kava päevakorral. Arvan, et neist on meile kohasem riigikogu kava, kuna vabadussõjalaste oma vastuvõtmisega satuksime ühest äärmusest teise. See ei vastaks meie rahva tõsisele ja rahulikult edasipüüdvale iseloomule. Ühest äärmusest teise paiskumist ei luba meile ka geograafiline asend, kuhu saatuse tahtel meie rahvas on paigutatud. Vabadussõjalaste kava on koostatud diktatuuri põhimõtetel. Nende president oleks diktaator, kes võiks maksma panna ka eelarvet, ometigi on riigi eelarve arutamine ja maksmapanek parlamendi üheks põhiõigustest. Diktatuuri juures oleks kannatavaks pooleks Eesti põllumees. Linn kui kiirelt reageeriv, saaks valitsusvõimule uute sammude puhul rohkem mõju avaldada kui maa, kus juba kokkutulek raskem, rääkimata talumehe vähem paenduvast ning pikalt järelkaaluvast iseloomust.
Köster, Oskar. Presidendi – diktaatori vastu! // Pööre. Tallinn, 1933, lk. 14.

21. veebruar - Riigikogu muutis valimisseadust, kaotati hääletamiskohustus

26. aprill - Konstantin Pätsi valitsus astus tagasi, kuna Rahvusliku Keskerakonna ministrid lahkusid valitsusest majanduspoliitiliste erimeelsuste tõttu

1. mai - toimusid sotsialistide korraldatud töölisdemonstratsioonid ja -miitingud

7. mai - vabadussõjalased korraldasid Tallinnas rongkäigu ja miitingu

18. mai – ametisse astus Jaan Tõnissoni juhitud valitsus (18.05. – 21.10.1933):
Riigivanem - Jaan Tõnisson
Välisminister - Ants Piip
Kohtu- ja siseminister - Vladimir Rooberg (Roopere), kuni 03.10.1933
Kohtu- ja siseminister - Ernst Heinrich Ein, alates 04.10.1933
Põllutööminister - Johannes-Friedrich Zimmermann
Haridus- ja sotsiaalminister - Konstantin Konik
Majandusminister - Peeter Kurvits
Kaitseminister - August Kerem
Teedeminister - Oskar Köster

Riigikogu esimeheks valiti Karl Einbund (Kaarel Eenpalu)

Riigikogu Ühinenud Põllumeeste rühmast lahkus 16 saadikut, taastati iseseisev Põllumeeste Kogude saadikurühm

2. juuni - valitsus kuulutas Tartu linnas ja maakonnas välja 5-kuulise kaitseseisukorra, kuna 1. juunil olid vapsid (vabadussõjalased) korraldanud protesti kui valitsusjuht Jaan Tõnisson kutsus „Vanemuise“ teatrihoones rahvast üles hääletama põhiseaduse muutmise seaduseelnõu poolt

3. juuni - kohtu- ja siseministri korraldusel suleti Tartumaa vabadussõjalaste organisatsioonid

10.-12. juuni - toimus teine põhiseaduse muutmise seaduseelnõu rahvahääletus. Eelnõu nägi ette 100-liikmelise Riigikogu valimise iga 4 aasta järel proportsionaalsuse põhimõttel isikuvalimise võimalusega; presidendile edasilükkava veto õiguse, piiratud dekreediõiguse ja parlamendivalimiste väljakuulutamise õiguse andmise; presidendi ametiajaks viis aastat. 67,3 % hääletanuist oli eelnõu vastu. Eelnõu lükati tagasi

14. juuni - Rahvuslik Keskerakond nõudis Riigikogu laialiminekut ja uusi parlamendivalimisi

23. juuni - Eestisse saabus visiidile Läti president Alberts Kviesis

27. juuni - Riigikogu otsustas devalveerida krooni 35 % võrra. Krooni kurss seoti Briti valuutaga väärtuses 1 naelsterling = 18,35 krooni

1. juuli - Eesti kuulutas ulatusliku salakaubaveo tõttu maa- ja merepiiril välja ajutise sõjaseisukorra

11. august - valitsus kuulutas välja üleriigilise kaitseseisukorra ja kehtestas trükiste eeltsensuuri. Keelustati kõik vabadussõjalaste organisatsioonid. Keelati kõned, avaldused ja kirjutised, kus väljendatakse lugupidamatust Eesti Vabariigi riigikorra, Riigikogu, riigivanema ja valitsuse suhtes

12. august - peaminister Jaan Tõnisson oli Soomes eravisiidil

19. august - eeltsensuuri kehtestamise tõttu alustasid ajalehed valitsuse boikoteerimist

4. oktoober - Riigikogu muutis valimis-, rahvahääletus- ja rahvaalgatusseadust. Rahvahääletusel oli vaja koguda 50 % (+1) hääl, et põhiseaduse muutmise seadus vastu võtta

14.-16. oktoober - kolmas rahvahääletus põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu üle. Vabadussõjalaste pakutud põhiseaduse muudatuste poolt hääletas 72,7 % hääletanuist. Eelnõu kohaselt pidi Eestist saama presidentaalne riik, 50-liikmeline Riigikogu oli riigipea nõuandev organ

17. oktoober - Jaan Tõnissoni valitsus astus tagasi

19. oktoober - valitsus tühistas üleriigilise kaitseseisukorra, eeltsensuuri ja taastas vabadussõjalaste tegutsemisloa. Kaitseseisukord jäi kehtima Tallinnas, piirivööndis ja raudteede piirkonnas

21. oktoober - ametisse astus Konstantin Pätsi moodustatud üleminekuajajärguvalitsus, nn erapooletu töökabinet (21.10.1933 – 09.05.1938):
Riigivanem - Konstantin Päts (kuni 24.01.1934), peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934-03.09.1937, riigihoidja 03.09.1937-24.04.1938
Välisminister - Julius Seljamaa, kuni 02.06.1936
Välisminister - Friedrich Karl Akel, alates 02.06.1936
Kohtu- ja siseminister - Johan Müller (kuni 25.08.1934), kohtuminister alates 25.08.1934
Siseminister - Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) (alates 25.08.1934), peaministri asetäitja alates 27.08.1934
Põllutööminister - Nikolai Talts
Majandusminister - Karl Selter
Haridusminister - Nikolai Kann, kuni 11.05.1936
Haridusminister - Aleksander Jaakson, alates 11.05.1936
Sotsiaalminister - Nikolai Kann, kuni 16.03.1936
Sotsiaalminister - Oskar Kask, alates 16.03.1936
Kaitseminister - Paul Lill
Teedeminister - Otto Sternbeck, kuni 25.08.1937
Teedeminister - Nikolai Viitak, alates 25.08.1937

25. oktoober - Riigikogu juhatus kuulutas välja rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse muutmise seaduse

Kuna seisukohad lahku läksid, siis kesti  selle tõttu kaua, enne kui rahvaesindus viimaks otsustavaid samme astus – põhiseaduse muutmise eelnõu vastu võttis või üldse selle väljatöötamiselegi asus. Ja kui nii IV kui V Riigikogu lõpuks siiski seda tegid, kummalgi korral sündis see (nagu ka vaidlustes otse välja öeldud) alles välise, vabadussõjalaste liidu poolt tuleva surve või ähvarduste tõttu.
Marrandi, Rein. Riigivõimude tasakaalu otsingul // Eestit tagasivaates. Stockholm, 1987, lk. 69.

/---/ juba 1926. aastal kerkis algatus muuta Põhiseadust, kuid esialgu vaibus. 1929. a. Riigikogu valimistel see algatus kerkis üles suuremas ulatuses. Vastavalt sellele esitati Riigikogule Põllumeestekogude rühma poolt 1929. a. sügisel ja Rahvaerakonna rühma poolt 1930. a. algul Põhiseaduse muutmise eelnõud, mis taotlesid rahva poolt valitava presidendi instituudi sisseseadmist. 1930. a. algul tolleaegse Riigivanema juures peetud nõupidamisel ilmnes, et muutmise suhtes olid Riigikogus esindatud poliitiliste rühmitiste vaated tugevasti erinevad. Siiski ei paistnud õige ettevõttest loobuda, sest rahva meeleoludes näis selles suhtes sündivat murrang, olgugi alles tagasihoidlikul kujul. Vastavalt muudeti kõigepealt rahvahääletuse korda Põhiseaduse muutmiseks, sest senine kord osutus puudulikuks. Seejärel asuti Põhiseaduse muutmise eelnõusid ühtlustava eelnõu koostamisele, mis jõudis lõpule 1932. a. esimesel poolel ning võeti Riigikogu poolt vastu rahvahääletusele panemiseks.
Uluots, Jüri. Eesti Vabariigi konstitutsioonilised aktid // Põhiseadus ja Rahvuskogu. Tallinn, 1937, lk. 25.

Meie Riigikogu oli seadusandlik asutis, aga väga suures ulatuses ka valitsemisasutis. Ta seadis ametisse Vabariigi Valitsuse, juhtis valitsuse tegevust ja vabastas valitsuse ametist, samuti andis valitsusele juhtnööre. Meie Riigikogu oli ühtlasi segatud ka kohtufunktsioonide täitmisse kõrgeima kohtu ametisse kutsumisega kohtunike valimise näol. Selles mõttes võiksime öelda, et meie esimene põhiseadus oli Riigikogu autoritaarsuse põhimõtete alusel üks teatav omapära, mida meie omalajal olime loonud. Aastate kestel hakkas aga tunduma, et ei ole hea, kui võim on koondunud ühe asutise – parlamendi – kätte. Pikapeale hakkas arusaamistes ja hindamistes midagi valmima ja otsiti väljapääsu paremaks. Kui rahvas 1933. a. Põhiseaduse muudatused vastu võttis, siis oli ring täis, siis oli meie arusaamine hüpanud teise äärmusse. Senise Riigikogu autoritaarsuse asemele oli seatud autoritaarne riigipea, kell kätte oli koondunud kogu riigivõim, ja seda veel laiemas ulatuses, kui see oli omal ajal Riigikogu käes. Seadusandlus oli täielikult olenev riigipeast, tal oli absoluutne vetoõigus, valitsemine terves ulatuses oli koondatud riigipea kätte ja ka kohtufunktsioonide täitmisel oli riigipeal väga suur ja mõõduandev sõna kaasa rääkida. 1933. a. Põhiseaduse kohta võiks öelda, et seal oli riigipea seatud kõigist võimudest kaugemalt kõrgemale. (Ado Anderkopp)
Rahvuskogu II koda, koosolek nr. 3, 6. juuli 1937

Vaata ka luuletust

28. oktoober - Kohtu- ja Siseministeeriumis registreeriti Eesti Vabadussõjalaste Liit

19. november - peaminister Konstantin Päts oli visiidil Riias

5. detsember - Riigikogu tunnistas saksa natsionaalsotsialistide liikumise Eesti riigikorra vastaseks

7. detsember - vabadussõjalased esitasid marksismivastast võitlust käsitleva seaduseelnõu, mis nägi ette sotsialistliku partei keelustamise. Eelnõud ei võetud arutlusele

10. detsember - Asunike Koondise kongressi saadikud esitasid kindral Laidonerile palve kandideerida Eesti Vabariigi   presidendi kohale

17. detsember - Tallinnas toimus vabadussõjalaste kongress

21. detsember - Riigikogu võttis vastu seaduse, mis andis valitsusele õiguse keelustada kapitali väljaviimine Eestist


Valitsuse pidulik koosolek, 24.-25. jaan. 1934. Koosolek oli pühendatud täiendatud põhiseaduse jõustumisele.
Eesti Vabariik, 1918-1940


Loe lisaks

  1. Riigikogu [1933.-1936. a.] tegeluse ülevaade [kuude kaupa] // Õigus (1933) nr. 1-5, 7, 9, 10, lk. 38-39, 86-87, 139-140, 184-185, 234-236, 327-329, 426-429, 466-467; (1934) nr. 1, 3, 5, 7-10, lk. 43-44, 137-142, 232-233, 327-329, 380-381, 425, 472-473; (1935) nr. 5, 8-10, lk. 233-235, 377-378, 427-429, 478; (1936) nr. 2, 6, lk. 108, 306-307.
  2. Põhiseaduse muutmise eelnõu arvustusel : põllumeeste ridadest nõutakse proportsionaalse valimisviisi kaotamist : miks on president meile vajalik // Vaba Maa (1933) 20. jaan., nr. 16, lk. 3 ; Päevaleht, 20. jaan., nr. 19, lk. 4.
  3. Põhiseadus puhastustules : K. Einbund presidendile parajat pommi otsimas : J. Tõnisson hoiatab presidendi absolutismi eest... : aruandja nõudis eelnõu uuesti komisjoni tagasi // Vaba Maa (1933) 21. jaan., nr. 17, lk. 2 ; Päevaleht, 21. jaan., nr. 20, lk. 5.
  4. L. [Laaman, Eduard]. Põhiseadus Riigikogus : võitluspunktid kavaldatakse kalevi alla? : [diskussioone asendab vaikimine või ühepoolne valgustamine] // Vaba Maa (1933) 22. jaan., nr. 18, lk. 4.
  5. An [Animägi, Johannes]. Põhiseaduse muutmine ummikus : [põhiseaduse komisjoni tööst põhiseaduse eelnõuga] // Päevaleht (1933) 26. jaan., nr. 25, lk. 2.
  6. Rahvamajanduslik raiskamine : nurin võipreemiate üle : kahju saab riik, kahju saab põllumees : [ekspordipreemiaks rukis] // Vaba Maa (1933) 31. jaan., nr. 25, lk. 3.
  7. Tõnisson, J. Põhiseaduse muutmine ja Riigikogu esimees. Küsimus, mis peab kõiki ühendama : [intervjuu Riigikogu esimehega] // Päevaleht (1933) 3. veebr., nr. 33, lk. 3.
  8. L. K. [Kenn, Leopold]. Riigikoguliikmete arv : [Riigikogu liikmete arvu vähendamine põhjendamatu] // Päevaleht (1933) 8. veebr., nr. 38, lk. 2.
  9. 100-liikmelise Riigikogu poolt ja vastu : [poleemika ajal. "Postimees" ja "Kaja" avaldatud seisukohtadega riigi põhiseaduse muutmise küsimuses] // Päevaleht (1933) 15. veebr., nr. 45, lk. 2. (Teised lehed).
  10. Presidendiseadus võeti vastu... 51 häält poolt, 27 - vastu : [koosolek 14. veebr.] // Rahvaleht (1933) 16. veebr., nr. 20, lk. 1 ; Päevaleht, 16. veebr., nr. 46, lk. 4 ; Vaba Maa, 16. veebr., nr. 39, lk. 2, pealk.: Põhiseaduse muudatused võeti vastu...
  11. Hääletussunduse viimsed hingetõmbed : põhiseaduse muutmiseks tarvis 230 000 häält : sotsialistid sundust veel surivoodilgi kaitsmas // Vaba Maa (1933) 23. veebr., nr. 45, lk. 5 ; Päevaleht, 23. veebr., nr. 53, lk. 4.
  12. Vahetusraha ilma hõbeseguta : palgad maha ja tööpäev pikemaks : [metallraha koostis ja hädaabitööde korraldamine] // Vaba Maa (1933) 2. märts, nr. 51, lk. 3 ; Päevaleht, 4. märts, nr. 62, lk. 2.
  13. Kaitseliit ja vabadussõjalased : riigi eelarve arutamine Riigikogu [rahandus]komisjonis : jutud esituskulude kärpimisest // Vaba Maa (1933) 9. märts, nr. 57, lk. 3 ; Päevaleht, 9. märts, nr. 67, lk. 4, pealk.: Eelarve suures komisjonis...
  14. Rünnak vabadussõjalaste vastu : nõutakse kõvemat kätt : räägitakse ajakirjanduse ja koosolekute vabaduse piiramisest // Vaba Maa (1933) 11. märts, nr. 59, lk. 3 ; Päevaleht, 11. märts, nr. 69, lk. 3, pealk.: Vabadussõjalaste liikumine on sirutanud käe Landeswehrile ja hitlerlastele.
  15. Vabadussõjalastele tõmmatakse piir : kaitseminister Tõnissoni arvamine : kaitseväelastele keelatakse liikumisest osavõtt // Vaba Maa (1933) 12. märts, nr. 60, lk. 5 ; Päevaleht, 12. märts, nr. 70, lk. 6, pealk.: Kaitsevägi ja vabadussõdalased.
  16. Pessimistlikud noodid eelarve arutamisel : vabadussõjalaste liikumine - parlamendi enese sünnitus : eelarve täitumiseks lootused halvad // Vaba Maa (1933) 30. märts, nr. 75, lk. 5.
  17. Tja [Taklaja, Jaan]. Varjusurmas Riigikogu : kasvav rahulolematus - parlamendi rühmade sünnitus : [riigieelarve arutamisest] // Päevaleht (1933) 30. märts, nr. 88, lk. 2.
  18. Riigikogu haigus ja selle arstirohud : [E. Maddisoni analüüs põhiseaduse muutmise eelnõu kohta] // Vaba Maa (1933) 12. mai, nr. 110, lk. 4.
  19. L. [Laaman, Eduard]. Rühmade majesteedid : Riigikogu asjade valitseja meie Riigikogu kidunemisest : [parteihuvide tagaajamine rühmades] // Vaba Maa (1933) 17. mai, nr. 114, lk. 4.
  20. Riigivanemat ei lastud kõnelda : skandaal Riigikogus : J. Tõnissoni esinemine jalgade trampimise saatel : deklaratsioon jäi ette kandmata // Rahvaleht (1933) 25. mai, nr. 61, lk. 3 ; Päevaleht, 25. mai, nr. 141, lk. 4 ; Vaba Maa, 25. mai, nr. 121, lk. 5.
  21. L. K. [Kenn, Leopold]. Karistav löök : [riigi põhiseaduse muutmise eelnõu läbikukkumine rahvahääletusel] // Päevaleht (1933) 14. juuni, nr. 158, lk. 2.
  22. L. [Laaman, Eduard]. Riigikogu mingu laiali : rahvaesindus vajab rahva usaldust // Vaba Maa (1933) 15. juuni, nr. 137, lk. 4.
  23. Hindrey, K. A. Mis siis nüüd edasi : [põhiseaduse muutmise eelnõu läbikukkumine rahvahääletusel] // Päevaleht (1933) 16. juuni, nr. 160, lk. 2.
  24. L. K. [Kenn, Leopold]. Hinnatagu olukorda õieti : [sisepoliitilisest olukorrast pärast riigi põhiseaduse eelnõu läbikukkumist rahvahääletusel, nõudmisest Riigikogu laiali saata] // Päevaleht (1933) 18. juuni, nr. 162, lk. 2.
  25. Madisson, Eugen. Kes otsustab Riigikogu valimised // Vaba Maa (1933) 20. juuni., nr. 141, lk. 3.
  26. Krooni saatuslik öö [devalveerimisotsus 28. juunil - 35% senisest kursist alla] // Vaba Maa (1933) 29. juuni, nr. 149, lk. 1, 5-7 ; Päevaleht, 29. juuni, nr. 173, lk. 3, pealk.: Öö läbi kestnud kroonivaidlused Riigikogus...
  27. Riigikogu [sügisese] istungjärgu avamiselt : õues, kuluaarides ja koosolekusaalis : [esmakordselt piiratud arv pääsmeid istungite jälgimiseks, lossi kangialune suletud raudväravaga] // Vaba Maa (1933) 4. okt., nr. 232, lk. 1.
  28. Riigivanema seletused Riigikogus : majanduslik seisukord paranemas : vabaduste kitsendamised demokraatliku riigikorra kaitseks... // Vaba Maa (1933) 4. okt., nr. 232, lk. 5.
  29. Läti Hendrik Riigikogus : A. Lepsi töötakistusekatse naljanumbrina : [rahvahääletuse] kvoorumi tõstmine 3. lugemisel vastu võetud // Vaba Maa (1933) 6. okt., nr. 234, lk. 6.
  30. L. [Laaman, Eduard]. Riigikogu [möödunud] istungjärk : [pikemalt kvoorumiseadusest] // Vaba Maa (1933) 8. okt., nr. 236, lk. 4.
  31. K. Pätsi valitsus kutsuti ametisse : 49 häält poolt, 38 vastu, 3 erapooletut // Vaba Maa (1933) 22. okt., nr. 248, lk. 1, 3.
  32. Rahu ja rahulik koostöö teiste riikidega on kindlamaks aluseks kodumaa ülesehitavale tööle : välisminister J. Seljamaa deklaratsioon Riigikogus // Vaba Maa (1933) 26. okt., nr. 251, lk. 7.
  33. Kodanikele vabamad käed valimistel : uue Riigikogu valimised isikuvalimise põhimõttel... : [seaduseelnõu tutvustus] // Päevaleht (1933) 7. nov., nr. 304, lk. 3.
  34. Riigikogus valiti komisjon, et uurida: kuhu läks riigi raha?... // Rahvaleht (1933) 9. nov., nr. 101, lk. 1 ; Päevaleht, 9. nov., nr. 306, lk. 5.
  35. Balti-Saksa hitlerlik enamus ja vabadussõjalased : A. Oina erakorraline teadaanne Riigikogus : [Balti-Saksa erakond] // Vaba Maa (1933) 3. dets., nr. 284, lk. 5 ; Päevaleht, 3. dets., nr. 330, lk. 5.
  36. Lg. [Luiga, Georg Eduard]. Rahvussotsialismi vastukajad Riigikogus : üksmeelne koosolek, seinast seina... : [tunnustus Riigikogule Eesti sakslaste natsistliku kursi üksmeelse hukkamõistu eest] // Päevaleht (1933) 7. dets., nr. 334, lk. 2.
  37. Tööpuuduse küsimused Riigikogus : koosolek, mis lõppes päevakorra juurde jõudmata : lühiealine valitsus ei saa koostada pikaajalist kava : [1932. a. oli 398 registreeritud töötut, 1933. a. 1. dets. 10544] // Vaba Maa (1933) 14. dets., nr. 293, lk. 5 ; Päevaleht, 14. dets., nr. 341, lk. 4.
  38. Metsik valitsus ja metsik vastasrind... : vastastikused süüdistused välismaal hoitavate kapitalide pärast : J. Tõnisson kutsus vaimud välja : "Lembitu" ja "Vambola" müük arutamisel... // Vaba Maa (1933) 21. dets., nr. 299, lk. 5 ; Päevaleht, 21. dets, nr. 348, lk. 4, pealk.: "Lennuki" ja "Vambola" tähe all.


ALLA OMA HINNA!

Issand küll, need matsipüüud
meil ei lõpe ega lõpe,
kuna senimaised hüüud
võiksid olla väljaõpe,
et kui hinnata, see mäda!
Kuid kes kuuleb? Ikka sama
Matsi püüdev laadajama
ja siis jälle ongi häda!
Uih, kuis mokad jahvatasid,
kui me rajasime riiki.
Pahempoolsed pahvatasid
mõtteid välja sedaliiki,
et on odav riigivana,
president, see minna kalliks,
söövat ära iga kana,
ja kes õige seda salliks?
Tehti siis ka omamoodi
põhiseadus valmis kähku,
et siit kogu maailm nähku,
kuis meil kokkuhoidu loodi.
Hiljem aga siiski nähti
riigivanemate rahet,
kuidas lehmalaata tehti,
et saaks ikka kaubavahet.
Hiljem nähti, kuidas kadus
odavasti saadud ime,
ja et kõrgeks peetud ladus
pole muud kui tühjus pime.
Nüüd on jälle teised lahti,
kui võiks parandada viga,
et kui saaksid nemad mahti,
siis, tead, iga viguriga
teeksid nõnda odavalt,
kas või ilma hinnata!
Vast ehk saabki vinnata
riigikogust pooled välja.
Siis saab rikkaks tuhatnelja!
„Vaata siis, kus kokkuhoid!“
Kordavad kõik papagoid.
Aga keegi taipand pole,
et on saja seas päid,
ikka veidi rohkem häid
kui on viiekümne keskel.
Alles siis, kui istub tobu
riigikogus aasta läbi,
mõtleb nii, et setu hobu
asjandusest tunneb häbi,
ja ka teine pole parem,
alles siis on häda lahti,
miks ei kõneldud sest varem
ja neid lastaks nõnda vahti.
Jah, nüüd jälle kütetakse,
jah, nüüd jälle mütetakse,
selle odavuse kaudu,
nagu võtteid allapakkuv,
ahnusele tallalakkuv
täiturg väljagi ei haudu.
Issand küll, need matsipüüud
meil ei lõpe ega lõpe,
kuna senimaised hüüud
võisid olla väljaõpe.
Ja kes seega toime said,
pole mitte punast karva!
Kes meil lõhub kodaraid,
ega seda sa ei arva?
Isamaalane? Mu jumal!
Küll on mõni arust rumal!

Hoia Ronk [Karl August Hindrey]

Avalehele | Eesti Vabariik, 1918-40 | Okupatsiooniaastad | Eesti Vabariik 1991-