Avalehele | Eesti Vabariik, 1918-40 | Okupatsiooniaastad | Eesti Vabariik 1991-
Sissejuhatus, Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu loomine ja tegevus
1918, 1919, 1920, 1921, 1922, 1923, 1924, 1925, 1926, 1927, 1928, 1929, 1930,
1931, 1932, 1933, 1934, 1935, 1936, 1937, 1938, 1939, 1940
 
1937

Rahvuskogu 18.02.1937 – 17.08.1937

11. veebruar - võeti vastu uus sõjaväeteenistuse seadus

18. veebruar - toimus Rahvuskogu avakoosolek

Rahvuskogu Esimese Koja esimeheks valiti Jüri Uluots ja Teise Koja esimeheks Mihkel Pung

23. veebruar - Riigivanem esitas Rahvuskogule arutamiseks põhiseaduse eelnõu

26. veebruar - Rahvuskogu otsustas võtta riigivanema eelnõu uue põhiseaduse koostamise aluseks

16. aprill - Riigi Majandusnõukogu andis loa tuua sisse võõrtööjõudu, kes suunati põllumajandusse ja põlevkivikaevandustesse

19. mai - Rahvuskogu võttis vastu keskkooliseaduse muutmise seaduse

18. juuni - Rahvuskogu võttis vastu kutsehariduslike õppeasutuste seaduse

19. juuni - Rahvuskogu esimene koda võttis vastu uue põhiseaduse eelnõu

15., 22. juuli - Rahvuskogu teine koda võttis vastu põhiseaduse eelnõu

28. juuli - Rahvuskogu kodade istungil võeti vastu uus põhiseadus. Põhiseaduse kohaselt loodi suurte volitustega presidendi institutsioon ja kahekojaline parlament

Eesti Vabariigi Põhiseadus 28. juulist 1937 on järjekorras kaheteistkümnes akt Eesti riigi põhikorra kujunemise loos. Oma formaalselt ulatuselt ta  ületab kõik senised põhikorda kujundavad aktid. Oma sisult ta aga püüab kasutada kõiki seniseid Eestis asetleidnud põhikorralisi katseid ja püüdeid, taotledes nende ühendamist ja kokkusulatamist üheks tervikuks. Kõigest eelnevast ilmneb, et Eesti on rikkaliku riigiõigusliku minevikuga maa alates ürgsetest aegadest. Viimase kahekümne aasta kestel on Eesti iseseisva riigi raamistikus järk-järgult kujunenud territoriaalsest omavalitsusest riiklik ehitus kuni selle praeguse kujuni. Selles mõttes Eesti Vabariigi Põhiseadus 28. juulist 1937 on vastava põhiseadusliku arengu viimane lüli ja ühtlasi tugevasti rajanev Eesti olustikule ja selle ajaloolisele kujunemisele. Ent samal ajal Eesti Vabariigi Põhiseadus 28. juulist 1937 on seadus, millele peab rajanema Eesti ühiskondlik ja riiklik elu lähemas ja ka kaugemas tulevikus, kuivõrd elunõuded ei tee vajalikuks ka selle seaduse muutmisi ja täiendusi. Kehtivat seadust tuleb kõigil tunda, eriti ta tekkimise eellugu, saabumise käiku ning sisu.
Uluots, Jüri. Eesti Vabariigi konstitutsioonilised aktid // Põhiseadus ja Rahvuskogu. Tallinn, 1937, lk. 27-28

Äsja jõustunud uue põhiseadusega näib meil pikkade ootuste järel lõpuks saabuvat ajajärk, mis tõotab kaasa tuua normaalsemaid poliitilisi olusid. Kestev ja tülikas põhikorra-kriis on nähtavasti möödumas. Uus põhiseadus tahab jälle kehtima panna kindlama õigusliku korra ja rajada seaduspärased eeldused rahva aktiivseiks poliitilisiks eneseavaldusiks. Millisel seisukohal ka ei asutaks selle põhiseaduse aluseks võetud eri põhimõtete suhtes, tuleb igal juhul tervitada juba seda tõsiasja ennast, et meil on jälle tagasi jõutud põhiseadusliku korrani ja et uus põhiseadus selle ausal ja korrektsel teostamisel võib meid tagasi viia teatava, tõsi küll, üsna mõõduka demokraatliku re¾iimi juurde.
Tarvel, Peeter. Uue põhiseaduse jõustumise puhul // Akadeemia, detsember 1937, nr. 6, lk. 329.

Meie uus põhiseadus on enam praktilise kui teoreetilise riigimõtte vili. Ajavoolud ja olud on teda mitmeti mõjutanud. Ometi, kui teda võrrelda meie teiste põhiseadustega, siis torkavad silma tema iseäraldused, mis annavad talle erilise poliitilise ilme. Ses suhtes võis meie 1920. a.  põhiseadust nimetada – radikaal-demokraatlikuks. Radikalismilt ületas teda kõigi liberaal-demokraatlike põhiseaduste reas veel ainuüksi Gruusia demokraatliku vabariigi põhiseadus. Nagu Gruusia, nii on ka meie 1920. a. põhiseadus oma radikalismi taotlenud – vastuoksuses ainuvalitsuslikule mõttele. Nähes riigipeas monarhismi jäänust, püüti see amet kas hoopis ära kaotada, või vähendada tema õigusi miinimumini. Meie presidendi funktsioonid ühendati peaministri omadega. /---/ Meie 1933. a. põhiseadus on otsene reaktsioon sellele konvendi-korrale, seega siis ainuvalitsusliku mõtte uuestisünd modernse diktatuuri kujul. President-diktaatori määratute võimupiiride juures langes parlament ainult dekoratsiooniks, mida võidakse kasutada, kuni teda sallitakse, võidakse aga ka mitte. /---/ Meie 1937. a. põhiseadus on mitmeti – kompromiss 1920. ja 1933. a. põhiseaduste vahel, eriti mis puutub presidendi võimupiiridesse. Selle kõrval kannab ta aga sootuks uusi jooni, mis eriti ilmsiks tulevad kodanike põhiõiguste kitsendamises, presidendi valimisviisi muutmises ja parlamendi teise koja loomises. Kokku moodustavad need üldpildi – konservatiivsest poliitilisest süsteemist, konservatiivsest demokraatiast.
Laaman, Eduard. Uue põhiseaduse konservatiivne demokraatia // ERK : üld-, majandus- ja kultuurpoliitiline ajakiri, 12. aprill 1938, nr. 1, lk. 1-2.

11. august - Rahvuskogu võttis vastu Vabariigi Presidendi valimise seaduse

Presidendi kandidaadi ülesseadmine toimub salajasel hääletamisel. Kandidaadiks ülesseatuks loetakse isik, kelle poolt on vähemalt pool esindajatekogu seaduslikust koosseisust. Kui sellist enamust ei saavutata, hääletatakse teistkordselt, kusjuures valituks loetakse see kandidaat, kes saanud lihthäälteenamuse. Kui kaks või enam kandidaate on saanud ühepalju hääli, otsustab koosoleku juhataja küsimuse liisuga. Niisugune on Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise ja esindajate valimise viis. (O. Rütli)
Rahvuskogu I koda, koosolek nr. 28, 3. augusti 1937

Riigivanem Konstantin Päts pani Kadriorus nurgakivi valitsuse uuele administratiivhoonele

13. august - Rahvuskogu lõpetas tegevuse

17. august - toimus Rahvuskogu pidulik lõppistung. Oma tegevuse jooksul võttis Rahvuskogu vastu põhiseaduse ja seitse põhiseaduse rakendamise seadust ning Riigikogu ajutise kodukorra

3. september - Riigi Teatajas ilmus uus põhiseadus. Algas 120-päevane üleminekuperiood. Konstantin Pätsi ametinimetuseks sai riigihoidja

12. september - kaitseseisukorda pikendati aasta võrra

24. september - võeti vastu ülikoolide seadus. Valitsusel oli õigus määrata kohale rektor

September - riigihoidja dekreediga nimetati üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid konventideks

29. detsember - riigihoidja otsusega kuulutati Riigikogu V koosseisu volitused lõppenuks


Loe lisaks

  1. Põhiseadus ja Rahvuskogu. - Tallinn, 1937. - 576 lk.
    Sisu: Eessõna; Eesti rahva otsus Rahvuskogu kokkukutsumiseks ; Riigihoidja Konstantin Pätsi saatesõna ; Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri saatesõna.
    I. Jüri Uluots. Eesti Vabariigi konstitutsioonilised aktid ; Eduard Laaman. Põhiseaduse kriisi arenemine 1928-1933 ; Johannes Klesment. Sisepoliitiline kriis ja põhiseadus ; Johannes Klesment. Uue Põhiseaduse algeelnõu.
    II. Riigivanem K. Pätsi kõne Rahvuskogus 19. II 1937 ; J. Klesmenti kõne Rahvuskogus 2. III 1937 ; N. Reek'i kõne Rahvuskogus 2. III 1937 ; J. Uluotsa kõne Rahvuskogus 8. VI 1937 ; A. Anderkopp'i kõne Rahvuskogus 6. VII 1937.
    III. Artur Mägi. Põhiseaduse koostamise käik Rahvuskogus.
    IV. Riigivanem K. Pätsi kõne Rahvuskogus 17. VIII 1937 ; J. Uluotsa kõne Rahvuskogus 17. VIII 1937; M. Punga kõne Rahvuskogus 17. VIII 1937.
    V. A. Palvadre. Võimude lahususe ja tasakaalu probleem uues Põhiseaduses ; J. Kokk. Rahvas riigivõimu kandjana ja riigivõimu teostajana ; Jüri Uluots. Vabariigi President ; A. Piip. Vabariigi Valitsus ; A. Anderkopp. Riigikogu ; A. Palvadre. Kohtud uue Põhiseaduse alusel ; Ed. Laaman. Kodaniku põhiõigused ja kohused ; V. Velner. Kohalikud omavalitsused ; M. Pung. Kutsealased omavalitsused ; N. Reek. Riigikaitse probleem ja uus Põhiseadus ; A. Piip. Vähemusrahvused; Ants Roos. Kasvatus ja haridus ; J. Järve. Kirik ; O. Rütli. Põhiseadus ja töö ; K. Terras. Põhiseaduse kehtimapanek ja üleminekuaeg.
    VI. A. Tupits. Kuidas valmistati uut Põhiseadust ; August Mälk. Isiklikke mälestusi ja muljeid Rahvuskogust ; Jaan Järve. Muljeid ja mälestusi Rahvuskogust ; F. Karlson. Muljeid, mõtteid, mälestusi.
    VII. Rahvuskogu tegevus arvudes ; Rahvuskogu organid.
    VIII. Eesti Vabariigi Põhiseadus.
    IX. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Riigivanema ettepanek ; Eesti Vabariigi Põhiseadus Rahvuskogu esimese koja eelnõu kujul ; Eesti Vabariigi Põhiseadus Rahvuskogu teise koja eelnõu kujul.
    X. Vabariigi Presidendi valimise seadus ; Riigivolikogu valimise seadus ; Riiginõukogu kujundamise seadus ; Üleminekuaja seadus.

  2. Rahvuskogu kodukord : ilma pühalikku tõotust andmata ei saa keegi asuda Rahvuskogu liikme kohuste täitmisele : juhataja võib kõrvaldada korrarikkuja koosolekult ja ta välja heita 10 päevaks : [eeskirjadest] // Vaba Maa, 4. veebr. 1937, lk. 5 ; Päevaleht 4. veebr., lk. 3, pealk.: Riigivanem andis Rahvuskogu kodukorra...
  3. Kaitseseisukorra maksvuse otsustab parlament : põhiseaduse sissejuhatuse juure 1936. a. rahvahääletuse vormel : sõja korral pikenduvad presidendi, Rahvuskogu ja omavalitsuste volitused... // Uus Eesti, 23. apr. 1937, lk. 2.
  4. Särgava, Karl. Rahvuskogu puhul : [uue põhiseaduse väljatöötamine] // ERK (1937), nr. 2, lk. 26-28.
  5. Rahvuskogu kokkutuleku ootel : tähtpäev antakse varsti teada : avab arvatavasti vanim liige : kes saab esimeheks? : uus põhiseadus juba suveks // Uus Eesti (1937) 9. jaan., nr. 9, lk. 3.
  6. L. [Laaman, Eduard]. Korporatiivne koda? : tulevase parlamendi 2. koja koostis // Vaba Maa (1937) 19. jaan., nr. 14, lk. 2.
  7. Velner, Värdi. Rahvuskogu kokkukutsumise eel : [Rahvuskogu tööd ei tohi kritiseerida] // Uus Eesti (1937) 19. jaan., nr. 19, lk. 4.
  8. Rahvuskogu kodukord : ilma pühalikku tõotust andmata ei saa keegi asuda Rahvuskogu liikme kohuste täitmisele : juhataja võib kõrvaldada korrarikkuja koosolekult ja ta välja heita 10 päevaks : [eeskirjadest] // Vaba Maa (1937) 4. veebr., nr. 28, lk. 5 ; Päevaleht 4. veebr., nr. 35, lk. 3, pealk.: Riigivanem andis Rahvuskogu kodukorra...
  9. L. [Laaman, Eduard]. Rahvuskogu avamiseks : [Rahvuskogu astub kokku uue, juba  viienda põhiseaduse ettevalmistamiseks : pilk minevikku] // Vaba Maa (1937) 18. veebr., nr. 40, lk. 2.
  10. Rahvuskogu töö algas pidulikult : esimese koja esimene koosolek : Rahvuskogu [esimese koja] esimeheks prof. J. Uluots // Uus Eesti (1937) 19. veebr., nr. 50, lk. 3 ; Päevaleht 19. veebr., nr. 50, lk. 3.
  11. L. [Laaman, Eduard]. Rahvuskogu avati : [ka esimese ja teise koja koosseisu iseloomustus] // Vaba Maa (1937) 20. veebr., nr. 42, lk. 2.
  12. Rahvuskogu pidulik avamine : Riigivanem K. Pätsi ja Rahvuskogu 1. koja esimehe J. Uluotsa kõned põhiseaduse alustest // Vaba Maa (1937) 20. veebr., nr. 42, lk. 7, 8.
  13. H. T. [Tammer, Harald]. Rahvuskogu sisemisest organiseerimisest // Päevaleht (1937) 22. veebr., nr. 53, lk. 2.
  14. Veermaa, Richard. Rahvuskogu ülesandeid // Politseileht (1937), nr. 3/4, lk. 66-67.
  15. Rahvuskogu andis põhiseaduse eelnõule käigu : Riigivanema eelnõu poolt anti 96 ja vastu 10 häält // Uus Eesti (1937) 26. veebr., nr. 57, lk. 3 ; Päevaleht 26. veebr., nr. 57, lk. 3, pealk.: Riigivanema esitis põhiseaduse väljatöötamiseks...
  16. Spectator. Kujunemata Rahvuskogu : [muljeid Rahvuskogu koosolekust] // Päevaleht (1937) 27. veebr., nr. 58, lk. 6.
  17. Ego. Kilde Rahvuskogust : [tähelepanekuid tegevusest] // Uus Eesti (1937) 3. märts, nr. 62, lk. 6.
  18. H. T. [Tammer, Harald]. Põhiseaduse eelnõu arvustussõelal // Päevaleht (1937) 3. märts, nr. 62, lk. 2.
  19. 1130. Põhiseaduse-eelnõu arvustuse all : Riigivanema liigse võimu piiramise asemel on seda veelgi suurendatud : ta on täiesti kontrollimatu, vastutamatu ja täisvõimuline... // Vaba Maa (1937) 3. märts, nr. 50, lk. 5 ; Päevaleht, 3. märts, nr. 62, lk. 4 ; Uus Eesti, 3. märts, nr. 62, lk. 5-7, pealk.: Põhiseaduse üldarutusi Rahvuskogus...
  20. Uue põhiseaduse lähtekohad : valitsuse aruandja J. Klesmenti seletused Rahvuskogus uue põhiseaduse eelnõu aluste kohta // Vaba Maa (1937) 3. märts, nr. 50, lk. 4.
  21. Ego. Kilde Rahvuskogust : muljeid läbirääkimiste lõpult // Uus Eesti (1937) 4. märts, nr. 63, lk. 4.
  22. Rahvuskogu hinnang põhiseadusele : riigipea võimupiirid vajaksid täpsustamist... // Vaba Maa (1937) 4. märts, nr. 51, lk. 5-7.
  23. L. [Laaman, Eduard]. Eelnõu üldhinnangud. 2 : arvustajate kaks lähtekohta : [kahekojalised rahvaesindused on Prantsusmaa kogemuste põhjal ühekojalistest püsivamad] // Vaba Maa (1937) 9. märts, nr. 55, lk. 2.
  24. Kuidas nimetada rahvaesindust? : kaalumisel parlamendi võimupiirid : praegune eelnõu 1933. a. põhiseadusest liberaalsem // Uus Eesti (1937) 17. märts, nr. 76, lk. 3.
  25. Riigikogu + Riiginõukogu : uued nimetused ei leia pooldamist... : kodukord vajab muudatusi : riigipea nimetuseks president // Päevaleht (1937) 17. märts, nr. 76, lk. 3.
  26. H. K. Pilk Rahvuskogu töösse : [Rahvuskogu liikmete seisukohti põhiseaduse projekti kohta : pikemalt J. Uluotsa ettekandest] // Uus Eesti (1937) 20. märts, nr. 79, lk. 4.
  27. Mnd. Kuhu läheb Rahvuskogu? : [põhiseaduse väljatöötamisel kriitika] // Päevaleht (1937) 20. märts, nr. 79, lk. 6.
  28. H. T. [Tammer, Harald]. Parlamentliku korra põhireeglitest. Riigiõiguses, nagu keemiaski, on oma kindlad elementide kombinatsioonid, mida ei saa seada teisiti, ilma, et aine ise ei muutuks // Päevaleht (1937) 22. märts, nr. 81, lk. 2.
  29. Klesment, Johannes. Parlamendi osa põhiseaduse eelnõus : nõunik J. Klesmenti võrdlev kokkuvõte // Uus Eesti (1937) 1. apr., nr. 88, lk. 9.
  30. J. K. Parlamendi osa uues põhiseaduses : [kahekojalise rahvaesinduse olemusest, funktsioonidest ja tähtsusest uue põhiseaduse järgi] // Uus Eesti (1937) 8. apr., nr. 95, lk. 4.
  31. Rahvuskogu ja presidendi võimuulatus : eelnõust jäeti välja presidendi õigus pöörduda rahva poole : vähemusrahvused peaksid asjaajamisel ametasutustega tarvitama riigi keelt : ülikoolile ja kõrgematele õppeasutustele autonoomia // Päevaleht (1937) 9. apr., nr. 96, lk. 1.
  32. Eraomandile kõvem kaitse : riigipea nimetuseks presidendi asemele riigivanem : Rahvuskogu komisjonide koosolekute töövilja // Vaba Maa (1937) 14. apr., nr. 83, lk. 3.
  33. Rahvuskogu : parlamendi üldnimeks Riigikogu : kodade nimeks Saadikutekoda ja Esindajatekoda : [komisjonide töökoosolekutelt] // Uus Eesti (1937) 15. apr., nr. 102, lk. 2.
  34. Teine koda jõuab tööga ette ; Riigipeale jääb dekreediõigus parlamendi istungjärkude vaheajal : [komisjonide tööst] // Vaba Maa (1937) 16. apr., nr. 85, lk. 1.
  35. "President" võitis 8:7 : riigipea nimetus vaekausil : I koja kahe komisjoni otsuseid : presidendi võimupiirid sõelumisel // Rahvaleht (1937) 21. apr., nr. 47, lk. 1.
  36. Ühtluskooli põhimõte jäägu maksma : kõrgemate õppeasutiste "autonoomia" asendati "omavalitsusega" : [ka riigipea õigustest sõja ajal] // Vaba Maa (1937) 22. apr., nr. 90, lk. 3.
  37. Kaitseseisukorra maksvuse otsustab parlament : põhiseaduse sissejuhatuse juure 1936. a. rahvahääletuse vormel : sõja korral pikenduvad presidendi, Rahvuskogu ja omavalitsuste volitused... // Uus Eesti (1937) 23. apr., nr. 110, lk. 2.
  38. Vaatleja. Põhjalik töö tehtud : [Rahvuskogu kuus alamkomisjoni on töö lõpetanud] // Uus Eesti (1937) 30. apr., nr. 117, lk. 4.
  39. Mis Rahvuskogu tegi põhiseadusega : parandusi rahva põhiõiguste ja parlamendi ülesannete lahendamise suunas... : [kodadel kulus põhiseaduse läbiarutamiseks  47 koosolekut : töö kestis 2. märtsist  29. aprillini] // Vaba Maa (1937) 1. mai, nr. 98, lk. 3.
  40. Erikomisjon põhiseaduse ühtlustamiseks : kahe koja lahkuminevad seisukohad kooskõlastamisele // Vaba Maa (1937) 5. mai, nr. 101, lk. 3.
  41. Tallinn ümberristimisel... : Rahvuskogu soovitab pealinnale eestipärast nime : [sõnum] // Vaba Maa (1937) 7. mai, nr. 102, lk. 3.
  42. Riigikeelele rohkem õigusi : Rahvuskogu peatas keeleküsimuste juures : ohvitserid õpivad vene keelt, et juhtida vene rahvusest sõdureid // Vaba Maa (1937) 13. mai, nr. 107, lk. 9 ; Päevaleht 13. mai, nr. 129, lk. 5, pealk.: Peremeheõigused eesti keelele.
  43. L. [Laaman, Eduard]. Teine koda : tema suurus ja püsivus // Vaba Maa (1937) 27. mai, nr. 118, lk. 2.
  44. Teine koda - ajude trustiks... // Vaba Maa (1937) 27. mai, nr. 118, lk. 1.
  45. L. [Laaman, Eduard]. Teise koja koostis ja pettunud lootused // Vaba Maa (1937) 29. mai, nr. 120, lk. 2.
  46. Põhiseaduse eelnõu üldkomisjonidest läbi : eelnõu arutamiseks peetud 400 koosolekut // Uus Eesti (1937) 4. juuni, nr. 149, lk. 1.
  47. H. T. [Tammer, Harald]. Teisest kojast : [arutelu teise koja ülesannete, võimupiiride, koosseisu ja moodustamise ümber] // Päevaleht (1937) 5. juuni, nr. 150, lk. 4.
  48. L. [Laaman, Eduard]. Põhiseaduse eelnõud ja nende lahkuminekud // Vaba Maa (1937) 7. juuni, nr. 127, lk. 2.
  49. Kolmapäeval jatkusid 1. koja üldkoosolekul üldläbirääkimised põhiseaduse eelnõu üle : rahvasaadikud kinnitasid üksmeelselt, et uus põhiseaduse eelnõu vastab rahvahääletuse otsusele: "Rahvas tahab teha lõppu poliitilisile seiklusile ja seiklejaile" // Uus Eesti (1937) 9. juuni, nr. 154, lk. 3.
  50. Ägedad vaidlused kooliparagrahvi juures. Vähemusrahvuste küsimus Rahvuskogus... // Vaba Maa (1937) 10. juuni, nr. 130, lk. 7.
  51. Noorsooküsimused Rahvuskogus : hääleõiguslikkuse alammääraks kinnitati 22 a. : tööpõlgajad sundhooldamisele // Vaba Maa (1937) 11. juuni, nr. 131, lk. 7 ; Uus Eesti 11. juuni, nr. 156, lk. 5, pealk.: Hääleõigus 22-st aastast alates : rahvaalgatus ja demokraatia Rahvuskogus vaielustules.
  52. "Riigivanem" võitis "presidendi" : 41 häälega 61st ... // Päevaleht (1937) 11. juuni, nr. 156, lk. 5.
  53. Riigivanema valigu rahvas : kandidaate olgu vähemalt kaks, et kindlustada valimiste läbiviimist : vaidlusi Rahvuskogus // Vaba Maa (1937) 12. juuni, nr. 132, lk. 6 ; Päevaleht 12. juuni, nr. 157, lk. 6, pealk.: Lahkuminekuid riigipea valimise küsimuses.
  54. Rahvuskogu teise koja koosseis arvustustules : Rahvuskogu: esimesele kojale 80 liiget : vaidlusi kodade nimetuste ümber põhiseaduse teisel lugemisel // Uus Eesti (1937) 16. juuni, nr. 161, lk. 3, 4 ; Päevaleht 16. juuni, nr. 161, lk. 2.
  55. Esimene koda otsustas riigipea valimisküsimuse : üldkomisjon saatis eelnõu vastava paragrahvi muutmatult tagasi üldkogule : eile öösel lükati tagasi kuus parandusettepanekut... // Päevaleht (1937) 18. juuni, nr. 163, lk. 2, 4.
  56. Rahvuskogu töötab 19 tundi päevas : laupäeval pidi võetama põhiseadus 1. kojas vastu : viimaseid sõnavõtte eelnõu teiselt lugemiselt : rahvasaadik ei või olla riigiteenistuses : teisel kojal olgu 35 liiget : parlamendi üldnimeks hääletati "Rahvaesindus", 1. koja nimeks "Riigivolikogu" ja 2. koja nimeks "Riiginõukogu" // Uus Eesti (1937) 19. juuni, nr. 164, lk. 4.
  57. Riigivolikogu + Riiginõukogu = rahvaesindus : [Rahvuskogu tööst põhiseaduse eelnõu arutamisel] // Päevaleht (1937) 19. juuni, nr. 164, lk. 6.
  58. Rahvuskogu esimene koda võttis põhiseaduse eelnõu vastu... // Uus Eesti (1937) 20. juuni, nr. 165, lk. 3 ; Päevaleht 20. juuni, nr. 165, lk. 1.
  59. Uluots, J. Põhiseaduse eelnõu on esimese koja ühise tahte ja parema arusaamise töövili : Prof. Uluotsa lõppsõna Rahvuskogu esimese koja koosolekul // Uus Eesti (1937) 21. juuni, nr. 166, lk. 4.
  60. L. [Laaman, Eduard]. Esimese koja töö : paranduste kokkuvõte // Vaba Maa (1937) 26. juuni, nr. 142, lk. 2.
  61. Teise koja üldkomisjon otsustas, et omavalitsused jäävad eemale riigipea kandidaadi ülesseadmisest, kuna see jääb ainult parlamendi hooleks : riigipea nimetuseks president : valimisvanuse alammäära tõsteti 23. aastale // Uus Eesti (1937) 30. juuni, nr. 173, lk. 2.
  62. Teise koja üldkomisjonis tehti rida muudatusi põhiseaduse eelnõus : parlamendi üldnimeks "Riigikogu" : Riigikogu volituste kestvus 4 aastat // Uus Eesti (1937) 1. juuli, nr. 174, lk. 2.
  63. Võitlus kahe koja vahel : parlamendi esimese koja volituste kestvuse vähendas teise koja üldkomisjon 5 aastast 4 peale : lahkuminekud teise koja koosseisus : "rahvaesinduse" asemele "riigikogu" // Vaba Maa (1937) 1. juuli, nr. 146, lk. 3.
  64. Põhiseaduse elluviimise seaduseelnõud esitati Rahvuskogule : Riigivolikogu valimisseadus sarnaneb Rahvuskogu 1. koja valimisseadusega : parlamendi liikme palgaks ette nähtud 180 kr. kuus... // Uus Eesti (1937) 2. juuli, nr. 175, lk. 4.
  65. Teise koja üldkomisjonis võeti põhiseaduse eelnõu vastu : omavalitsuste esindajate kogu sai tagasi õiguse Riigivanema kandidaadi ülesseadmiseks // Uus Eesti (1937) 2. juuli, nr. 175, lk. 2.
  66. Uue parlamendi sünd : parlamendiliikmete tasud ei tõuse ... : J. Klesmenti seletused ajakirjandusele : [parlamendliikme tasu 180 kr. kuus, komisjoni tööst osavõtmise eest 5 kr. koosoleku pealt] // Vaba Maa (1937) 2. juuli, nr. 147, lk. 5.
  67. L. [Laaman, Eduard]. Teine koda on esimese koja käsituses : 1. stiil ja vundament; 2. ülesanded ja koostis // Vaba Maa (1937) 3., 6. juuli, nr. 148, 150, lk. 2.
  68. 1Rahvuskogust : tulevase parlamendi nimetuseks Riigikogu : riigipea eriõigus valitsuse ametisse kutsumiseks : kas Riiginõukogu kannab poliitilist vastutust : [kompromissist parlamentaarse ja autoritaarse korra vahel] // Päevaleht (1937) 7. juuli, nr. 180, lk. 4.
  69. Tulevase parlamendi nimetuseks Riigikogu : riigipea eriõigus valitsuse ametisse kutsumisel : kas Riiginõukogu kannab poliitilist vastutust // Päevaleht (1937) 7. juuli, nr. 180, lk. 4.
  70. Kaitseliit sai esinduse 2. kotta : Riiginõukogu koosseisu muudeti : Riigivanema poolt nimetatavate isikute arv vähenes 9-lt 7-le ; Enamusvalimise võit ; Rahvasaadikute ja tööliste palgad ; Riiginõukogusse ka Kaitseliidu esindaja // Vaba Maa (1937) 8. juuli, nr. 152, lk. 5.
  71. Erinevused kodade eelnõude vahel jäid püsima : esimese koja üldkomisjon ühines teise kojaga riigipea nimetuses ja valimisvanuse alammääras // Uus Eesti (1937) 14. juuli, nr. 187, lk. 3.
  72. "Kolmekojaline parlament" tüliõunaks : eile 1. koda võttis parlamendi nimetuseks "riigikogu", tänasel lõpuhääletamisel lükkas selle tagasi : hääleõiguslikkus ikkagi 22-aastaselt : riigivanem võitis järjekordselt presidendi // Vaba Maa (1937) 15. juuli, nr. 158, lk. 5.
  73. A.O. Kooskõlastamise ajajärk Rahvuskogus // Uus Eesti (1937) 16. juuli, nr. 189, lk. 4.
  74. Rahvuskogule esitati riigipea valimise seaduse eelnõu : komisjonid asusid selle arutamisele // Uus Eesti (1937) 23. juuli, nr. 196, lk. 3.
  75. L. [Laaman, Eduard]. Lõpuspurt : [tagasivaade vaidlustele põhiseaduse ümber] // Vaba Maa (1937) 24. juuli, nr. 166, lk. 2.
  76. Riigipea nimetuseks - president : Rahvuskogu üldkoosolekul jäi "riigivanem" vähemusse : hääleõiguslikkuse vanusemääraks 22 aastat : parlamendi volituste kestvus - 5 aastat ja nimetuseks Riigikogu // Uus Eesti (1937) 28. juuli, nr. 201, lk. 3 ; Päevaleht 28. juuli, nr. 261, lk. 5.
  77. Põhiseadus võeti Rahvuskogus lõplikult vastu : töö jätkub täie hooga elluviimise seaduseelnõude väljatöötamise alal : Rahvuskogu esimehe prof. J. Uluotsa lõppsõna // Uus Eesti (1937) 29. juuli, nr. 202, lk. 3 ; Päevaleht 29. juuli, nr. 262, lk. 2.
  78. Rahvuskogu andis uue põhiseaduse riigivanemale üle : [ülevaade pidulikust tseremooniast Oru lossis : ka J. Uluotsa ja K. Pätsi kõne tekst] // Päevaleht (1937) 31. juuli, nr. 204, lk. 1, 3. - Fotod.
  79. Rahvuskogu 1. koja koosolek võttis vastu Riigikogu kodukorra : vastu võeti veel Riigikogu töökorra seadus ja 1. lugemisel vabariigi presidendi valimisseadus // Uus Eesti (1937) 3. aug., nr. 207, lk. 3.
  80. Parlamendi valimine puhastustules : palju vaidlusi ja vähe parandusi Riigivolikogu valimise seaduse arutamisel : riigikoguliikmete tasu ja Riigikogu töökorraseadused võeti vastu // Vaba Maa (1937) 4. aug., nr. 175, lk. 6.
  81. Rahvasaadiku kautsjoniks 250 kr. : Riigivolikogu kandidaadilt nõutakse 150 soovitusallkirja : elavaid sõnavõtte Rahvuskogu 1. koja koosolekul : Riigivolikogu valimise seadus vaidlustules // Uus Eesti (1937) 4. aug., nr. 208, lk. 3, 5.
  82. Riiginõukogu kujundamise seadus võeti 1. kojas teisel lugemisel vastu : laiendati tingimusi, keda võib Riiginõukogu liikmeks valida... // Uus Eesti (1937) 10. aug., nr. 214, lk. 3.
  83. Rahvuskogu võttis lõplikult vastu uue põhiseaduse elluviimise seadused : Eesti saab Riigihoidja : üleminekuaja seadus Rahvuskogus arutusel : presidendi valimise seadus võeti lõplikult vastu : valimiste peakomitee esimeheks õiguskantsler // Uus Eesti (1937) 12. aug., nr. 216, lk. 2, 3, 4.
  84. Üleminekuaja seadus arutusel : prof. J. Uluotsa selgitav sõnavõtt : seaduse arutamine sündigu usaldavas vaimus // Uus Eesti (1937) 13. aug., nr. 217, lk. 3.
  85. Vanadelt roobastelt uutele : üleminekuaja seadus Rahvuskogu arvustustules // Päevaleht (1937) 13. aug., nr. 217, lk. 3.
  86. Viimased päevad Rahvuskogus : heal juhul lõpetatakse töö täna : pidulik lõppkoosolek teisipäeval // Rahvaleht (1937) 13. aug., nr. 95, lk. 3.
  87. Rahvuskogu teostas oma ülesande : üleminekuaja seadus võeti vastu : nüüd oodata uue põhiseaduse ja selle elluviimise seaduste väljakuulutamise otsust : üleminekuaja seadus Rahvuskogu mõlema koja poolt vastuvõetud kujul... // Uus Eesti (1937) 14. aug., nr. 218, lk. 3, 4.
  88. Riigivanem kuulutas välja uue põhiseaduse... : [ülevaade Rahvuskogu lõppkoosolekust ja pidulikust jumalateenistusest] // Päevaleht (1937) 17. aug., nr. 221, lk. 3 ; Uus Eesti, 17. aug., nr. 221, lk. 1, 2.
  89. O. Uus põhiseadus mingu takistamatult ellu // Uus Eesti (1937) 18. aug., nr. 222, lk. 4.
  90. Põhiseaduse väljakuulutamine Kadrioru lossis : Rahvuskogu läks laiali : vastuvõtt riigivanema juures : kõik Rahvuskogu liikmed said mälestusmärgi // Uus Eesti (1937) 18. aug., nr. 222, lk. 1, 3, 5, 7.
  91. Põhiseaduse sünd arvudes : Rahvuskogu pidas 817 koosolekut // Vaba Maa (1937) 31. aug., nr. 198, lk. 3.
  92. H. K. Senine Riigikogu : kogemusi uueks parlamentlikuks korraks : [volitused võtab üle kahekojaline rahvaesindus] // Uus Eesti (1937) 30. dets., nr. 353, lk. 4.



Hendrik Adamsoni Rahvuskogule pühendatud luuleread.
ERA, f. 77, n. 3, s. 27, l. 32, 32 p.


Rahvuskogu liikmed Jüri Uluots ja Mihkel Pung.
Eesti Filmiarhiiv


Rahvuskogu I Koja esimees Jüri Uluots vastuvõtul Konstantin Pätsi juures põhiseaduse vastuvõtmise puhul.
Eesti Fimiarhiiv


Riigivanem Konstantin Päts allkirjastamas Rahvuskogu poolt vastuvõetud põhiseadust ja selle ellluviimise seadusi. Tallinn, Kadriorg, 17. august 1937.
Foto: A. Kalm. Eesti Filmiarhiiv


Rahvuskogu stenografistid.
Eesti Filmiarhiiv

Avalehele | Eesti Vabariik, 1918-40 | Okupatsiooniaastad | Eesti Vabariik 1991-