ISBN raamatule | Eesti Rahvusraamatukogu

ISBN raamatule



Alates 01.01.2017.a. saab ISBNi tellida Kirjastajaportaalist. ISBN väljastatakse kahe tööpäeva jooksul pärast korrektselt täidetud avalduse esitamist.



Kirjastajaportaali abi
Tel: 6307 372 E-R 9-17
E-post: kportaal@nlib.ee

Kuidas liituda

Eesti ISBN Agentuur
Eesti Rahvusraamatukogu
Narva mnt 11, Tallinn 15015
Tel: 630 7372
E-post: isbn@nlib.ee

 

ISBN (International Standard Book Number) - raamatu rahvusvaheline standardnumber - on 13-kohaline, ainult üks kord kasutatav numbrikombinatsioon. Väljaandele antud ISBNi ei või muuta, asendada ega uuesti kasutusele võtta. ISBN koosneb 13 numbrist: 3-kohalisele prefiksile 978, mis tähistab raamatutoodangut, järgneb 9-kohaline põhinumber ning lõpuks kontrollnumber, milleks on ühekohaline araabia number ning mis kontrollib eelneva numbrikombinatsiooni õigsust.

Eestis on kasutusel rühmatunnused 978-9916-, 978-9949-, 978-9985-.

ISBN 

978              

-9985                                                  

-803                   

-07                     

-3

 

prefiks;   

rühmatunnus (maa- ja keeletunnus);   

kirjastustunnus;   

raamatutunnus;   

kontrollnumber

 

ISBNi kasutamist reguleerib Eesti standard EVS-ISO 2108:2019 Informatsioon ja dokumentatsioon: Rahvusvaheline raamatu standardnumber (ISBN).
Silmaga loetav raamatute EAN number vöötkoodi alaosas on identne 13-numbrilise ISBNiga (ainult ilma sidekriipsudeta).
 

Eesti ISBN Agentuur vahendab ISBN süsteemiga ühinenud Eesti kirjastuste kontaktandmeid Rahvusvahelise ISBN Agentuuri poolt peetavasse rahvusvahelisse kirjastajate registrisse "Global Register of Publishers" (GRP).

Kogutav teave võib sisaldada isikuandmeid, mille suhtes kohaldatakse isikuandmete kaitse üldmäärust (General Data Protection Regulation): üksikisiku nimi, e-posti aadressid, telefoninumbrid, üksikisikute isiklik postiaadress. Palume tutvuda informatsiooniga GDPR kohta.

Miks on ISBN kasulik?

- võimaldab kiiret ja täpset väljaande identifitseerimist
- hõlbustab raamatu tellimist ja müüki
- lihtsustab arvepidamist

ISBNi saavad:

- raamatud
- brošüürid
- Braille’ kirjas raamatud
- eripealkirjaga jadaväljaanded
- õppeotstarbelised filmid, videod ja lüümikud
- heliraamatud (kassetil, CD-l või DVD-l)
- komplektid, mis koosnevad nt raamatust ja elektroonilisest ja/või audiovisuaalteavikust
- ainult õppeotstarbeline arvutitarkvara
- kaardid, atlased
- mikroväljaanded (mikrofilmid ja -kaardid)
- elektroonilised väljaanded (DVD-d, CD-ROM-id, võrguteavikud).

 ISBNi ei saa:

- ajalehed ja  perioodilised väljaanded (ISSN), välja arvatud eripealkirjaga jadaväljaanded, mis saavad mõlemad standardnumbrid
- muusikasalvestised
- ajutise tähtsusega  trükised (kalendrid, päevikud, reklaammaterjalid, müügikataloogid, hinnakirjad, tootetutvustused, voldikud, instruktsioonid, emissiooniprospektid, lendlehed
teatri-, kontserdi ja teiste etenduste või ürituste kavad, täiendava tekstita eksponaatide nimestikud,  blanketid, ankeedid,  tekstita värvimisraamatud jne.)
- noodid (ISMN)
- kunstitrükised ja -mapid ilma tiittellehe ja tekstita, plakatid, postkaardid
- isiklikud dokumendid (nagu elektrooniline elulookirjeldus ja lühielulugu)
- eraldi väljaandena ilmuvad normdokumendid (standardid, patendid)
- elektroonilised teadetetahvlid
- e-kirjad jm elektrooniline kirjavahetus
- mängud
- veebilehed
- muutuva tekstiga elektroonilised teavikud.

Mis vahe on ISBN, ISMN ja ISSN numbritel?

ISBN on raamatu ja ISSN on perioodilise väljaande identifikaator. ISBN omistatakse kõikidele ühe- või mitmeköitelistele raamatutele või mitteraamatväljaannetele, mis ei ilmu lõppematu sarjana.
Eripealkirjaga jadaväljaanded ja raamatusarjad saavad mõlemad standardnumbrid. Iga jadaväljaande osa saab uue ISBN numbri, ISSN aga jääb samaks niikaua, kui väljaande nimes ei tehta muudatusi.
ISMN on rahvusvaheline noodi standardnumber.

ISBNi asukoht raamatus

ISBN trükitakse raamatu tiitellehe pöördele, alumisse vasakusse nurka (vähemalt 9 punkti kirjas) ja tagakaane välisküljele, alumisse ossa. Kaubavöötkoodil peab ISBN olema ka silmaga loetav. Audiovisuaal- ja elektroonilistele teavikutele trükitakse ISBN nii infokandjale kui ka ümbrisele. Raamatu kõikidel lisadel peavad olema oma ISBNid. Kui raamatul on kaks või rohkem ISBNi, peavad need kõik olema trükitud tiitellehe pöördele. Mitmeköitelise teose puhul trükitakse tiitellehe pöördele kõigepealt kogu teose ISBN, selle alla konkreetse köite ISBN. Raamatu tagakaanele trükitakse ainult selle köite ISBN.

ISBN ja EAN kood

Kirjastaja soovi korral on võimalik Kirjastajaportaalist alla laadida EAN ehk kaubavöötkoodi fail.

ISBNi taotlemine Eestis

Alates 1992. aastast töötab Eesti Rahvusraamatukogus Eesti ISBN Agentuur, mis ainsana Eestis annab kirjastajatele välja kirjastustunnuseid. Teenus on tasuta.

 

Korduma kippuvad küsimused

Kuhu peab raamatus ISBNi trükkima?
ISBN trükitakse (vähemalt 9 punkti kirjas) raamatu tiitellehe pöörde alumisse vasakusse nurka ja tagakaane allservale. ISBN tuleb trükkida ka ümbrispaberi tagakülje allservale või vutlarile. Kaubavöötkoodil peab ISBN olema esitatud ka silmaga loetaval kujul vahetult vöötkoodi kohal.

Kas ISBN aegub?
Kord määratud ISBN jääb teosele alatiseks. Kui raamat jääb ilmumata, ei tohi selle ISBNi teises raamatus kasutada.

Kui autor (kirjastaja) kirjastab väljaspool Eestit, kas ta võib Eesti ISBN Agentuurist ISBNi tellida?
Ainult sellisel juhul, kui tal on Eestis pädev esindaja raamatu levitamise küsimustes, s.t. kellelt saab raamatut osta.
ISBNi tellimine toimub territoriaalsel põhimõttel. Eesti ISBN Agentuur annab standardnumbreid Eestis registreeritud kirjastajatele.

Annan oma raamatu ise välja. Kuidas täidan ISBNi taotluse vormis kirjastaja/väljaandja lahtri?
Kirjastaja/väljaandja lahtrisse tuleb sisestada autori kontaktandmed, kes on ühtlasi pädev raamatu levitamise küsimustes.

Kas trükikoda võib olla kirjastaja?
Trükikoda ei saa olla ISBNi mõistes kirjastaja/väljaandja kui trükikojal puudub raamatu levitamise õigus s.t. kui trükikojast ei saa raamatut osta.

Vahetasin pärast ISBNi saamist trükikoda. Kas pean uue ISBNi tellima?
Ei.

Raamatu pealkiri muutus enne trükkimist. Kas pean uue ISBNi tellima?
Ei.

Mis on kirjastustunnus?
Kirjastustunnus on ISBNi struktuuris 3 numbriosa pärast prefiksit ja rühmatunnust (maa- ja keeletunnust). Kirjastajale eraldatud kirjastustunnus peab alati vastama raamatusse trükitud kirjastajanimele.ISBN 978-9949-401-07-9
lühend ISBN
prefiks 978
rühmatunnus (maa / keeletunnus) 9949
kirjastustunnus 401
raamatutunnus 07
kontrollnumber 9

Mis saab siis, kui kõik registreeritud kirjastustunnusega ISBNid on ära kasutatud?
Eesti ISBN Agentuur vormistab kirjastajale uue kirjastustunnusega numbriploki.

Kas kõik raamatud peavad ilmuma ISBNiga?
Ei. Ajutise tähtsuse ja lühikese kasutusajaga trükistele ISBNi ei anta. Vaata siia (link sisulehele ISBN raamatule)

Kas ISBN pakub autoriõiguste kaitset?
Ei. ISBN on raamatu registrinumber ega ole seotud autoriõiguste kaitsega.

Kui raamatu juurdetrükk ei sisalda mingeid muudatusi, kas see vajab uut ISBNi?
Identne juurdetrükk ei vaja uut ISBNi. Juurdetrükk on raamatu täiendav trükkimine lisaks varem valmis trükitud tiraažile, tehakse sama trükivormiga (sisendiga). Juurdetrükke ei nummerdata.
Uut ISBNi ei nõua muudetud kaanepilt, trükivigade parandused ja uus aastaarv trükisel.

Mida loetakse kordustrükiks, mis võrreldes esitrükiga nõuab uut ISBNi?
Kordustrükk on pärast teose esitrükki iga uus teose trükk samas keeles; kordustrükk võib olla täiendatud, parandatud, ümber töötatud, muutmata (kuid trükitud uue sisendiga) jne. Uut ISBNi nõudvad parandused ja muudatused peavad olema sisulised. Kordustrükke nummerdatakse.

Kas sama kirjastaja sama teose kordustrüki muudetud pealkiri nõuab uut ISBNi?
Jah.

Kui sama teose avaldab muudatusteta teine kirjastus, kas siis on nõutav uus ISBN?
Jah.

Raamat ilmub mitme kirjastaja koostööna. Missuguse kirjastaja ISBN raamatusse trükitakse?
Eelistada tuleb raamatu sisu ja levitamise eest vastutava kirjastaja ISBNi. Eri maades asuvate kirjastajate puhul trükitakse tiitellehe pöördele mõlema kirjastaja ISBN.

Raamat ilmub nii pehme- kui ka kõvakaanelisena. Kas neil peab olema erinev ISBN?
Jah.

Kirjastaja annab sama raamatu välja eri keeltes. Kas taotleda igale trükisele oma ISBN?
Jah.

Milleks on mitmeköitelise teose puhul vajalik ühine kogu teose ISBN?
Mitmeköitelise teose kõigi köidete tiitellehe pöördel esinev ühine ISBN hõlbustab teose köidete leidmist andmebaasides.

Raamatul on mitu ISBNi. Kuhu ja kuidas need raamatusse (teavikule) trükkida?
Tiitellehe pöördel esitatakse kõik raamatule antud ISBNid üksteise alla trükituna, sulgudes viidatakse, millele on ISBN antud. Raamatu tagakaanele (nt. koos vöötkoodiga) trükitakse ainult selle köite ISBN.
Karbile, kassetile või vutlarile trükitakse kogu teose ISBN, igale teavikule selle teaviku ISBN.
Näide:ISBN 978-9985-803-07-3 (trükis)
ISBN 978-9985-803-08-0 (PDF)ISBN 978-9985-803-07-3 (trükis)
ISBN 978-9985-803-08-0 (HTML)
ISBN 978-9985-803-09-7 (CD-ROM)ISBN 978-9985-803-07-3 (kogu teos)
ISBN 978-9985-803-08-0 (1. kd.)
ISBN 978-9985-803-09-7 (2. kd.)ISBN 978-9985-803-07-3 (kõvad kaaned)
ISBN 978-9985-803-08-0 (pehmed kaaned)ISBN 978-9985-803-07-3 (eesti k.)
ISBN 978-9985-803-08-0 (saksa k.)

Sama raamat ilmub nii sarjas kui ka väljaspool sarja. Kas raamatutel peavad olema erinevad ISBNid?
Jah.

Missugusel juhul saavad jadaväljaanded ISBNi?
Eripealkirjaga jadaväljaanded.

Trükis sisaldab muu hulgas ka noote. Millise standardnumbri pean tellima, kas ISBNi või ISMNi?
ISMN on noodi standardnumber. ISMNi on vaja kui muusikateos(ed) on esitatud trükises tervikuna, mitte fragmentidena. Noodinäited õpikus või monograafias ei nõua ISMNi.

Kas elektroonilisele väljaandele tuleb tellida ISBN?
Jah. 

Raamat ilmub nii trükisena kui ka võrguteavikuna. Kas need vajavad eri ISBNe?
Jah.

Kus peab ISBN asuma elektroonilisel teavikul?
PDF versioonis võrguteavikul esitatakse ISBN pealkirja või autoriõiguste andmete järel. HTML versioonis võrguteavikul esitatakse ISBN avalehel. Füüsilisel kandjal teavikul esitatakse ISBN nii infokandjal kui ka ümbrise tagakülje allosas või mujal nähtaval kohal.

Raamatuga komplektis ilmub CD. Kas pean ka sellele ISBNi tellima?
Raamatu lisadena ilmuvad mittemuusikalised helisalvestised, videosalvestised jms. saavad oma ISBNi.

Miks muusikaline CD (helisalvestis) ei saa ISBNi?
ISBN on raamatu standardnumber.

Millisele DVDle antakse ISBN?
Ainult õppeotstarbelistele.

 

Juhend ISBNi andmiseks e-raamatutele

ISBN on avalikkusele kättesaadavate monograafiaväljaannete (raamatute) ja seotud toodete (multimeedia) identifikaator. ISBNi ei tohiks kasutada selliste failide identifitseerimiseks, mis liiguvad üksnes kirjastajate ja ladujate või e-raamatute konverteerijate vahel, samuti ei identifitseeri ISBN abstraktseid üksusi nagu teose sisu.
Väljaanded vajavad eraldi ISBNe juhul, kui ükskõik millises varustusahela lülis tekib vajadus neid eraldi identifitseerida.

Lõppkasutaja peab teadma, kas
a) ostetav e-raamat on kasutatav tema seadmes või tarkvara abil,
b) mida ta saab e-raamatuga teha (kopeerida, printida, edasi laenutada jm.).
Selle määravad tavaliselt failivorming ja digitaalõiguste halduse tarkvara (DRM).

Eraldi ISBNid hõlbustavad tarbijal nimetatud info haldamist, levitamist ja leidmist, samuti e-raamatu sobiva versiooni toimetamist tarbijale.
Eraldi ISBNid hõlbustavad ka e-raamatute eri versioonide loetelude koostamist äri- ja bibliograafiliste andmebaaside, müügi- ja kasutusstatistika ning e-kaubanduse toimingute jaoks, eriti juhul, kui sama kanali kaudu müüakse mitut vormingut.

Korduma kippuvad küsimused kirjastajailt ja vahendajailt

1. Kui kirjastan kahes või enamas failivormingus (nt. epub, pdf), kas pean neile andma eraldi ISBNid?
Jah. Eraldi ISBN tuleb anda elektroonilise väljaande igale failiformaadile, mis antakse välja ja levitatakse iseseisvana.

2. Kas e-raamatu erinevad versioonid, mis on samas failivormingus (nt. epub), peaksid saama eri ISBNid?
Kui need versioonid kasutavad sama DRMi (nt. Adobe ACS4) põhiliselt samade seadistustega ja on kasutatavad erinevate seadmete või tarkvaraga, tuleks kasutada üht ja sama ISBNi.
Kui kahe versiooni puhul kasutatakse sama DRMi, ent seadistused oluliselt erinevad (nt. üks võimaldab printimist, teine mitte), siis peab igale versioonile andma eraldi ISBNi.
Kui kasutatakse digitaalõiguste halduse tarkvara, mis seob selle versiooni konkreetse platvormi seadme või tarkvaraga, siis tuleb igale versioonile anda eraldi ISBN (vt. küsimus nr. 6).

3. Kui tegemist on sama sisuga, siis kuidas kindlaks teha, kas tegemist on erinevate e-raamatu toodetega ja otsustada, kas on vaja anda neile eraldi ISBNid?
Põhilised tunnusjooned, mille järgi otsustada: kas e-raamatu lugemiseks on vajalik mingi konkreetne seade või tarkvara ja missuguseid võimalusi see kasutajale pakub (nt. kopeerimine, printimine, laenutamine jm.). Selle määravad tavaliselt failivorming ja DRM.

4. Kui annan konverteerijale ainsa põhifaili ega kontrolli failivormingute kombinatsioone ning DRMi, mida see konverteerija vahendajaile pakub, kas peaksin nimetatud põhifailile ISBNi panema?
Ei pea, kui see tehakse avalikkusele kättesaadavaks täpselt samas vormingus kui põhifail (s.t. muutmatu failivorming ilma DRM piiranguteta). Peaksite andma eraldi ISBNi igale konverteerija loodud versioonile (vt. ka küsimus nr. 6). Kui teie arvutisüsteem nõuab ISBNi põhifaili identifitseerimiseks, siis tuleb seda käsitleda puhtalt sisemise identifikaatorina, vältimaks võimalust, et mitmel versioonil on sama ISBN.

5. Kui minu e-raamatute vahendajaks on omanikuvormingus e-raamatute ainuvahendaja, neid raamatuid saab osta ainult tema kodulehe kaudu (nt. Amazon Kindle, Apple i-raamatukauplus) ning vahendaja ei nõua ISBNi olemasolu, kas peaksin andma neile versioonidele ISBNi?
Ainult siis, kui soovite seda versiooni müüa/levitada veel mõne vahendaja kaudu. Kuna aga müügiplatvormidel ei ole üldjuhul koostalitlusvõimet, siis ISBNi andes veenduge, et igal versioonil oleks eraldi ISBN, vältimaks probleeme nende versioonide hilisemal levimisel kolmandate isikute kaudu.

6. Pakun kirjastajatele e-raamatu konverteerimise teenust, aga nad ei anna igale minu loodud versioonile eraldi ISBNi. Mida peaksin tegema?
Kui kirjastaja ei paku vahelülile (konverteerijale) sellel eesmärgil ISBNi, siis võib vahelüli erandkorras anda versioonile ise ISBNi. ISBN agentuurid annavad selleks otstarbeks vahelülidele ISBN prefikseid. Antud juhul peaks ISBNi ja seonduvad metaandmed edastama kirjastajale, rahvuslikule ISBN agentuurile ja rahvusraamatukogule.

7. E-raamatu lugemisseadmed pakuvad erinevaid võimalusi, nagu kirjasuurus, teksti teisendamine kõneks, järjehoidja tegemine, värv jms. Ehkki minu raamatu sisu, failivorming ja DRM on samad, sõltub lugeja kasutatud seadmest. Kuidas see mõjutab ISBNide andmist?
Ei mõjuta üldse. Kui sisu, failivorming, DRM ja seaded ei ole muutunud, siis e-raamatu lugemisel kasutatavast seadmest või tarkvarast sõltuvad erisused ei mõjuta ISBNi.
Pange tähele, et ühe- või mitmevärviliste kujutiste olemasolu e-väljaannetes, mis on ette nähtud vastavalt ühe- või mitmevärviseadmele, kujutab endast sisu muutust ja seepärast ka ISBNi muutust. Kui aga väljaanne sisaldab värvilisi kujutisi, ent konkreetsel seadmel on ainult ühevärviekraan, on tegemist seadme piiranguga ja sellega ei kaasne uut ISBNi.

8. Kas täiustatud e-raamatul, mis sisaldab audio-, video- või muud täiendavat sisu, peaks olema erinev ISBN kui standardsel e-raamatul?
Jah. Kuna täiustatud e-raamatul on täiendav sisu, siis on selgelt tegemist erineva tootega ja sellel peab olema eraldi ISBN.

9. Kas e-raamatute tarkvararakendustel (nt. iPhone, Android jt.) võivad olla ISBNid?
Jah, eeldusel, et nad sisaldavad olulisel määral teksti. E-raamatu rakendus on tekstilise ja muu sisu ning tarkvara kombinatsioon. Kui tarkvara on erinev (nt. suunatud teistsugustele operatsioonisüsteemidele), siis peab igal versioonil olema eraldi ISBN. (Vt. ka küsimust nr. 6.) Kui rakendus tehakse kättesaadavaks ainsa kanali kaudu, siis eraldi ISBNi ei anta.

10. Kirjastan e-raamatu kaht versiooni, üks DRM-ita ja teine sotsiaalse DRM-iga, mis ei sea kasutajale mingeid piiranguid (nt. vesimärgistamine). Kas pean võtma kaks eraldi ISBNi?
Ei pea kui sotsiaalne DRM ei sea mingeid piiranguid ega mõjuta kasutaja jaoks oluliselt toote harjumuspärast tarbimist, s.t. vesimärk ei varja teksti.

11. Kuidas saab e-raamatu kõiki versioone kokku linkida?
ISTC (International Standard Text Code) on uus ISO identifikaator, mis identifitseerib raamatu aluseks olevat sisu ja on seepärast ühine kõigil sama pealkirjaga digitaalsetel ja füüsilistel vormidel. ISTCde andmine hõlbustaks kõigi versioonide linkimist ja koos mingi filtreerimiselemendi, nt. tootevormingu lisamisega saab selle abil samuti linkida kõik e-raamatu versioonid. Mõned süsteemid juba kasutavad selle funktsiooni andmiseks sisemist tööidentifikaatorit, ent seda ei saa kasutada levitamisele kuuluvates e-raamatutes.
Täiendav info ISTC kohta aadressil http://www.istc-international.org

12. Kuidas identifitseerida raamatu peatükid või muud osad, mida kavatsen eraldi kättesaadavaks teha?
Kui teete peatükid või muud osad raamatust eraldi kättesaadavaks tavapärase varustusahela kaudu ja soovite nende kandmist kaubanduslikesse andmebaasidesse, siis peaksite käsitlema neid eraldi väljaannetena ja andma neile ISBNid. Kui e-raamatute osi levitatakse ainsa kanali kaudu, nagu nt. kirjastaja koduleht, siis piisab sisemistest omaniku identifikaatoritest.

Teksti koostas Rahvusvaheline ISBN Agentuur
Tõlkis Mari Kannusaar