Mäluasutusele | Eesti Rahvusraamatukogu

Mäluasutusele

Kultuuripärandiasutuse õigus kasutada kaubandusvõrgust väljas olevaid teoseid

Avalikele mäluasutustele näeb autoriõiguse seadus ette mõned vaba kasutamise erandid, näiteks teose kopeerimisel ja laenutamisel.

Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on avalikul arhiivil, muuseumil või raamatukogul õigus oma kogusse kuuluvat teost kopeerida:

  • et asendada kadunud, hävinud või kasutuskõlbmatuks muutunud teos

  • et asendada mõne teise raamatukogu, muuseumi või arhiivi kogusse kuulunud teos, juhul kui see on kadunud, hävinud või muutunud kasutuskõlbmatuks

  • teha koopia teose säilimise tagamiseks

Kopeerida võib juhul, kui ei ole võimalik teost muul kombel asendada.

Lisaks võib:

  • digiteerida kogu säilimise eesmärgil

  • teha koopia füüsilise isiku jaoks isikliku kasutamise eesmärgil

  • teha koopia kohtu- või riigiasutuse tellimusel õigusemõistmise ja avaliku julgeoleku tagamise eesmärgil

Autoril on õigus teose fotokopeerimise eest saada tasu, mida maksab Autorihüvitusfond
Vt. ka KKK

Raamatukogust võib koju laenutada:

  • raamatuid, ajakirju, ajalehti, noote, pisitrükiseid, digitaalteavikuid (väljaanded CD-l, CD-ROMil)

  • audiaalteavikuid ehk helisalvestisi – heliplaat, -lint, -kassett analoogkandjal, laserplaat (CD) digitaalkandjal, audioraamat – kui on möödas 4 kuud Eestis levitamise algusest

  • kombineeritud auviseid ehk videosalvestisi - videokassett (VHS) analoogkandjal, DVD digitaalkandjal – kui filmiga on kaasas vastav litsents (luba) või kui filmitootjaga on sõlmitud vastav leping (litsentsileping)

Kojulaenutamise piirangud ei kehti audiovisuaalse või helikunsti õppeasutuse raamatukogu suhtes. (AutÕS §13³)

NB! Raamatukogud saavad laenutada Eesti Päevalehe "Eesti filmiklassika" sarja filme, v.a. "Nimed marmortahvlil ". Lisaks võib laenutada Tallinnfilmi ja Eesti Rahvusringhäälingu tiražeeritud salvestisi. Tähele tasub panna, et kui filmitootjaid on lisaks eelpool mainitule veel, siis tuleb laenutamiseks muudelt filmitootjatelt endiselt luba küsida.

Raamatukogus võib kõiki kogudesse kuuluvaid teoseid laenutada kohapealseks kasutamiseks. Teoseid võib lugeja tellimusel teha kohapeal eriseadme (arvuti, video-, DVD- või CD-mängija) kaudu kättesaadavaks.

Lisaks võib raamatukogu oma kogusse kuuluvat teost kasutada motiveeritud mahus näituse- ja kogu tutvustamise eesmärgil.

Kultuuripärandiasutuse õigus kasutada kaubandusvõrgust väljas olevaid teoseid

Alates 07.01.2022 on kultuuripärandiasutustel võimalus teha oma püsikogudesse kuuluvaid ja müügivõrgust väljas olevaid teoseid üldsusele kättesaadavaks. Teos ei ole enam müügivõrgus, kui võib heauskselt eeldada, et see ei ole tavapäraste kaubanduskanalite kaudu enam üldsusele kättesaadav.

Juhul, kui teose autori varalisi õigusi ei teosta mõni kollektiivse esindamise organisatsioon, on kultuuripärandiasutusel võimalus teha teosed kättesaadavaks tingimusel, et need on 6 kuud enne kättesaadavaks tegemist avaldatud EUIPO portaalis https://euipo.europa.eu/out-of-commerce/#/. Portaali kaudu on õiguste omajatel nii teavitusperioodi jooksul kui ka hiljem võimalik esitada kultuuripärandiasutusele või portaalile sooviavaldus teose taolisel viisil kasutamise lõpetamiseks (opt-out).

Kui esindusorganisatsiooni ei ole, saab kultuuripärandiasutus teha teose tasu maksmata ning luba küsimata internetis kättesaadavaks mittekaubanduslikel eesmärkidel. Nimetatud vaba kasutus on võimalik ainult teoste kättesaadavaks tegemisel veebi vahendusel.

Teksti- ja andmekaeve kultuuripärandiasutuses

Teksti- ja andmekaeve erand võimaldab töödelda suurtes kogustes tekste ja andmeid, et saada uusi teadmisi ja avastada uusi suundumusi.

Alates 07.01.2022 on autoriõiguse seaduses sätestatud teksti- ja andmekaeve teostamiseks kaks erandit:

  • Üldine erand: teksti- ja andmekaeve, mida võimaldatakse kõigile huvilistele; tuleb arvestada, et selle tegevuse saab õiguste omaja ka keelata.

  • Teadusuuringute eesmärgil toimuv teksti- ja andmekaeve, mille tegemise õigus on teadus- ja kultuuripärandiasutustel; seda ei saa õiguste omaja keelata.

Tegemist on autori varalise õiguse piiranguga, mis lubab kasutajal autori nõusolekuta ja autoritasu maksmata teoseid kasutada, s.t teha koopiaid ja teostada andmekaevet, kuid seda vaid juhul, kui taoline kasutus ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ja ei kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve (AutÕS § 17).