Kodulehelt

Uudistest

Kontaktidest

---

E-kataloog ESTER

Artiklite andmebaas ISE

Digitaalarhiiv DIGAR

Raamatukogu avatud E-R 10-20

L 12-19

P suletud







 

Rahvusraamatukogul on ilmunud kolm uut raamatut

04.09.2013

Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseis 29.03.1990-29.09.1992: statistikat ja ülevaateid
Peatoimetaja Aaro Mõttus
Koostajad Gerli Eero, Rita Hillermaa, Arne Koitmäe, Margit Muul, Aaro Mõttus, Mihkel Pilving, Lii Suurpalu, Piret Viljamaa

Raamatuga saab tutvuda Rahvusraamatukogu ühiskonnateaduste lugemissaalis või andmebaasis Digar.
Käesolev kogumik pakub uurijatele, ajakirjanikele ja asjahuvilistele ammendavat ning usaldusväärset andmestikku selle kohta, kuidas valiti ja millega tegelesid 1990. aasta märtsist 1992. aasta septembrini Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ning kõik tema organid Presiidiumist saadikurühmade ja ajutiste komisjonideni.
Detailselt on kirjeldatud valimiste protseduuri.
Kogumikus toodud andmestik tõendab veenvalt, et kahe aasta vältel vastu võetud 155 seaduse ning arvukate otsuste abil lõi Ülemnõukogu kindla juriidilise aluse Eesti riikluse taastamisele ja arendamisele, vaieldes ja vormistades seadusandlikeks aktideks sellised põhjapaneva tähtsusega probleemid nagu taastatava Eesti Vabariigi riigivõimu korraldus, maa- ja omandireform, ravikindlustussüsteem, kodakondsus jpt. Ülemnõukogu otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest käivitati ka Eesti Vabariigi nüüdisaegse põhiseaduse loomise protsess. Vaidlustest Ülemnõukogu kui demokraatliku parlamentaarse institutsiooni töökorralduse üle on välja kasvanud Riigikogu töö reglement.
Kogumik ilmus 19. augustil 2013 Eesti Rahvusraamatukogu ja Riigikogu Kantselei koostöös.

Ivi Eenmaa
Elu paralleelmaailmades. Meenutusi Eesti Rahvusraamatukogu saamisloost 1982-1997
Toimetanud Sirje Nilbe, kujundanud Eve Pärnaste

Tänasel Eesti Rahvusraamatukogul on tähtis osa Eesti kultuuris. Oma kodu saamislugu on ühtlasi riigiraamatukogust rahvusraamatukoguks saamise lugu. Samas on see ka jutustus meie lähiminevikust, mil ühised eesmärgid liitsid kokku eesti rahva.
Rahvusraamatukogu uue hoone ehitamine kujunes iseseisvumise üheks sümboliks ja põimus tihedalt pöördeliste ajaloosündmustega kogu riigi elus.
Isikupärases emotsionaalses stiilis raamat räägib uste avanemisest laia maailma, sõprade ja strateegiliste partnerite leidmisest nii Eestis kui ka välismaal, riskidest ja telgitagustest seikadest. Sel ajal vabastati erihoidu suletud trükised ja koju jõudis välismaal ilmunud eesti raamat – need on olulised pöördepunktid meie raamatuloos. Tutvustatakse ka rahvusraamatukogusse soetatud Eesti kunstnike teoseid. Raamatu viimases peatükis, süvendi loos, saab aimu raamatukogu asukoha erilisusest.
Raamatu autor Ivi Eenmaa (sündinud 2. juunil 1943) on Eesti poliitik ja raamatukogundustegelane, aastatel 1984–1998 oli ta Eesti Rahvusraamatukogu (1988. aastani F. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu) peadirektor. Olnud ise sündmuste keerises, annab ta eheda ja emotsionaalse ülevaate tollasest elust. Raamat on illustreeritud rohke fotomaterjaliga.

Arhiivkogu Rahvusraamatukogus: eesti kultuuripärandi hoidja
Koostanud Helle Remmelt ja Kaire Lass, toimetanud Anne Ainz, kujundanud Jaana Kool

Eesti Rahvusraamatukogu varamu sarja kuuenda raamatuna ilmunud artiklikogumik keskendub raamatukogu arhiivkogule, andes ülevaate selle loomisest 1935. aastal, mil tähistati eesti raamatu 400. aastapäeva, kogu laiali jagamisest okupeeritud Eestis ja taastamisest taasiseseisvunud Eesti Vabariigis.
Lisaks ajaloolisele ülevaatele tutvustatakse süvitsi arhiivkogu koostises olevaid üksikkogusid heliplaatidest, nootidest ja kaartidest. Eesti raamatulugu illustreerib käsitlus 19./20. sajandi vahetusel ilmunud luuleraamatutest. Kaks artiklit on pühendatud 19. sajandi teisel poolel loodud Metsiku laenuraamatukogule ja raamatulembesele Pruulide taluperele, tänu kellele on see kogu ainsa omataolisena peaaegu täielikult säilinud.
Kuna arhiivkogu ülesanne on eelkõige säilitamine, siis ei satu seal olevad teosed kasutaja kätte kuigi tihti ning see eesti kultuurile nii oluline kogu jääb sageli hoomamatuks. Käesolev väljaanne aitab kaasa väärtusliku info levimisele, jäädvustab kirjanduspärandit ja pakub lugemist nii uurijatele kui ka laiemale huviliste ringile, teksti illustreerib rohke pildimaterjal. Kõik tekstid on tõlgitud inglise keelde.
Sarjas on varem ilmunud Rahvusraamatukogu kokaraamatuid, eesti vabagraafikat, Riigiraamatukogu haruldusi, eesti vinüülplaadi ajalugu ja eesti köitemärgiseid tutvustavad väljaanded.

Raamatud on varsti saadaval Rahvusraamatukogu veebipoe kaudu ja hästi varustatud raamatupoodides.

 


 digitaalarhiiv digar