13. märtsil kell 11.00–14.10 toimub Eesti Rahvusraamatukogus suures konverentsisaalis traditsiooniline emakeelepäeva konverents „Keel ja identiteet“. Uurime, mida tähendab keel isikliku, kollektiivse ja kultuurilise identiteedi kandjana ning kuuluvuse märgina. Arutleme, kui tähtis on emakeel meie rahvusliku eneseteadvuse kujundamisel.
Konverents on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine kuni 11. märtsini: http://bit.ly/emakeelepaev_2020
Kava:
11.00—11.10 Eesti Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresoo avasõna
11.10—11.40 Keelevalik: ratsionaalsus ja esteetika
Anna Verschik, keeleteadlane, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi üldkeeleteaduse professor
11.40—12.10 Baltisakslased ja eesti keel: huvi, vajadus ja kohustus
Olev Liivik, ajaloolane, Eesti Mälu Instituudi vanemteadur
12.10—12.40 Kas kultuur vajab sisekõnet?
Maarja Vaino, kirjandusteadlane, Tallinna Kirjanduskeskuse direktor
12.40—13.10 Keele meelest?
Nicolas Lotman, Tallinna Reaalkooli õpilane
13.10—13.40 Aeg meid (ja eesti keelt) muutnud on. Keelepaleust otsimas
Tõnu Tender, keeleteadlane, Eesti Keele Instituudi direktor
13.40—14.10 SÕNAÕUD ja RIIMIJÕUD
Henry Kõrvits (Genka), räppar
Emakeelepäeva kõnejuht on kirjanik Karl Martin Sinijärv.
Üks paljudest identiteedi kandjatest on murdekeel. Humanitaarsaalis 7. korrusel saab vaadata väljapanekut uuemast eesti murdekirjandusest „Murded eesti keeleruumis“.