Eesti Rahvusraamatukogu saab täna, 21. detsembril 100-aastaseks. 1918. aastal, mil käis Vabadussõda – Vene väed olid juba vallutanud Kagu- ja Kirde-Eesti ning lähenesid kiiresti Tallinnale –, otsustas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus asutada Riigiraamatukogu. Asutamise põhjus oli praktiline: hankida oma riigi loomiseks vajalikku informatsiooni. Selle raamatukogu käekäik sünnist tänaseni on olnud seiklusrikas nagu Alice’il Imedemaal. Nii ongi kuuenda numbri päevateemaks RR 100 – Riigiraamatukogust Rahvusraamatukoguks. Vaatame nii olnut kui ka tänapäeva ja kiikame tulevikku.
Teemanumbri avab Eesti Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidi kõne, mille ta pidas 22. novembril RR-i juubeligalal. Kuidas suhestub Rahvusraamatukogu tänase maailmaga, tänase Eesti ühiskonnaga ja kuidas ta kõnetab tänaseid ja võiks kõnetada tulevasi põlvkondi, alustab peadirektor Janne Andresoo oma artiklit Saja-aastase rahvusraamatukogu kõne uutele põlvedele, mis põhineb 25.‒26. oktoobril toimunud juubelikonverentsil peetud ettekandel. Edasi tutvustavad tema ja Kristel Veimann intervjuuvormis RR-i strateegiat aastaiks 2019–2021. Dr Piret Lotman, kellelt ilmus detsembris monograafia Eesti Rahvusraamatukogu 1918‒2018, annab kompaktse ülevaate raamatukogu esimesest sajandist. Veel räägime Rahvusraamatukogu kolmest pärlist: Eduard Taska köidetud Kalevipojast, Peeter Kippiku juugendstiilis köidetest ja 1872–1889 tegutsenud Metsiku Õppija Seltsi raamatukogust. Saame teada, mis teeb kolleege Rahvusraamatukogus töötades õnnelikuks.
Heidame pilgu ka IFLA Malaisias toimunud kongressile ning Sagadis korraldatud mäluasutuste suveseminarile, kus ristusid digitaalse ja füüsilise pärandi paralleelmaailmad. Samuti tuleb juttu koostöös Rahvusarhiiviga digitaalselt kättesaadavaks tehtud kultuuriajakirjadest Tulimuld ja Mana ning sellest, miks oktoobrit võiks kutsuda oskuskeelekuuks.
Head lugemist!
