ERÜ terminoloogiatoimkonnal on rõõm on tõdeda, et Raamatukogusõnastik on endiselt populaarne – eelmise aasta jooksul sooritati sealt 16 131 päringut 15 192 sessiooni vältel. Sõnastikus oli aasta lõpul 6590 kirjet, viiendik neist tavakasutajale veel kättesaamatud, sest vajavad ülevaatamist, täiendamist ning vahel ka kaasajastamist.
Vajame ka sinu abi!
Kuulutame välja EESTI KEELE AASTA RAAMATUKOGU SÕNAUSE. Kutsume kaasa mõtlema, kolleegidega arutama ja toimkonnale oma mõtetest ja mine tea, ideedestki teada andma. Samas ootame ka vihjeid, millist raamatukogu töös ette tulevat terminit võiks ja peaks üle vaatama, tõlkima, raamatukogusõnastikku lisama.
Alljärgnevalt vaid mõned näited, kust king veidi pigitab.
Kuidas saaks ühe sõnaga öelda LUGEMISE EDENDAMINE (ka populariseerimine) – tegevus, mis teeb lugemise järjepidevaks ja on ühtlasi raamatukogude suurim missioon?
Kas AUTOMATISEERIMINE raamatukogude seoses võiks kõlada omanäolisemalt või lihtsalt lühemalt?
Mis müstiline nähtus küll võiks olla SEGMENTEERIMINE ja kuidas selle kohta maakeeli öelda?
Kes saab aru, mida tähendab LIBRARY ADVOCACY ja mil moel seda emakeeles väljendada (raamatukogukaitse või raamatukoguedendus vm)?
Raamatukogudest laenatakse raamatute kõrval üha rohkem MUID ASJU (lauamänge, sporditarbeid, muusikariistu jne) – kuidas neid kokku nimetada, et kasutajad kohe aru saaksid. Asjade laenutus?
Uute nähtuste kõrval leidub palju ka värskendamist vajavaid termineid, näiteks:
VÄLISTEENINDUSPUNKT – tundub liiga sõjaväestatud moega?
VALLA KESKRAAMATUKOGU ja HARURAAMATUKOGU – oleksid nagu korrektsed, aga liialt bürokraatliku kõlaga?
RAAMATUKOGU ja RAAMATUKOGUHOIDJA (7 silpi!) võiksid omada kõrval kaasaegsema kõlaga sünonüümi.
Ettepanekuid ja mõtteid ootab terminoloogitoimkond aadressile termin@nlib.ee hiljemalt 9. septembriks 2019.
Parimad ideed saavad välja kuulutatud ja nende autorid auhinnatud oskuskeelepäeval 8. oktoobril Rahvusraamatukogus. Mõtelda on mõnus ja kasulik. Jõudu tööle!
