Avame Taani lipu sünnipäevale pühendatud näituse | National Library of Estonia

Avame Taani lipu sünnipäevale pühendatud näituse

12.06.2019

14. juunil avab Rahvusarhiiv Rahvusraamatukogus Taani loole Eestis pühendatud väljapaneku. Näitusel saab näha Taani kuninga Erik IV kirja 13. sajandist, digitaalversiooni eesti ajaloo ühest olulisemast dokumendist – Taani hindamisraamatust, endise Taani välisministri Uffe Ellemann-Jenseni telegrammi seoses Eesti Vabariigi iseseisvuse tunnustamisega ja mitmeid teisi haruldasi originaalallikaid.

Näituse kujundus on inspireeritud Taani lipu motiivist. Väljapaneku keskse telje moodustub Taani ja Eesti riigivõimu sümboolika. Juttu tuleb nii Taani lipu Dannebrogi sünniloost Tallinnas 800 aastat tagasi kui ka Taani kuningavapi mõjudest Eesti riigivapi kujunemisele. Liikudes edasi mööda Taani lipu nelja haru, saab põhjaliku ülevaate kahe riigi suhetest, taanlaste abist Eesti Vabadussõjas ning sajandite pikkustest kaubandussidemetest. Põnevaid üllatusi pakuvad Eestiga seotud viie nimeka taanlase lood alates varauusajast.

Väljapaneku põhirõhk on Rahvusarhiivi rikkalikul originaalainesel, millest väärtuslikemana on väljas Rahvusarhiivi kogude vanim ürik: Taani kuninga Erik IV kiri kümnisekohustusest Harju-Viru ja Järva vasallidele 24. juulil 1240.

Kuna pärgament on temperatuuri- ja niiskustingimustele tundlik materjal, siis kõige vanemad originaalallikad on väljas vaid kahel päeval – 14. ja 15. juunil. Seejärel asendatakse nad näitusel koopiatega. Küll aga saavad kõik huvilised oma käega katsuda pärgamentide juurde kuuluvate pitserite 3D koopiaid.

Samuti on näitusel võimalus näha haruldasi Taani vabatahtlike filmitud originaalkaadreid Vabadussõjast. Digitaalne sild Taani riigiarhiiviga Kopenhaagenis avaneb tahvelarvuti vahendusel, kus saab uudistada seal säilitatavat Taani hindamisraamatut. 13. sajandil koostatud Taani riigi maade loetelu üks osa — Eestimaa nimistu – on hinnalisemaid Põhja- Eesti kohaloo allikaid nii varasest perioodist. Alates järgmisest nädalast on Taani hindamisraamat kõikidele huvilistele uudistamiseks väljas ka Rahvusarhiivi digiteeritud arhiiviallikate keskkonnas Saaga.

Lisaks on näitusel kasutatud originaalallikaid Tallinna Linnaarhiivi kogust ning Välisministeeriumi arhiivist ja Taani kirjanduse väljapanekut Rahvusraamatukogu kogudest.

Näitust saab näha Rahusraamatukogu peanäitusesaalis. Näitus jääb avatuks kuni 4. juulini.

Pildil: Lennart Meri ja Uffe Ellemann-Jensen 1991. aastal.

Lisainfo:

Kerti Kulper, kommunikatsioonispetsialist, Kerti.Kulper@nlib.ee