Reedel, 17. jaanuaril kell 13.00 toimub rahvusraamatukogu kuppelsaalis ACTA allseerias „Raamat ja aeg“ ilmuva kogumiku „Reformatsioon – tõlked ja tõlgendused“ esitluse. Teose koostas Piret Lotman.
Kogumikku saab kohapeal soetada soodushinnaga 15.- tükk ning hiljem müüakse seda rahvusraamatukogus hinnaga 17.50.- tükk. Teos on kättesaadav dea.digaris alates veebruarist.
Eesti Rahvusraamatukogu toimetiste allseeria „Raamat ja aegˮ viienda artiklikogumiku „Reformatsioon – tõlked ja tõlgendusedˮ keskmes on reformatsioon ja selle mõju. Reformatsiooni tulemusena kujunenud luterlus on vorminud meie kirjakeele, väärtushinnangud ja maailmapildi, teadvustanud meid kultuurrahvana. Kõik see on olnud pidevas muutumises ja koos sellega ka meie tõlgendus reformatsioonist. Eestikeelseid käsitlusi reformatsioonist ei ole palju, pigem on liiga palju klišeesid ja kivinenud arusaamu.
Teravamad piirid luterliku ja katoliikliku konfessiooni vahele on tõmmanud hilisem ajalookirjutus, päriselus võeti evangeelne usutunnistus omaks piirkonniti väga erinevalt. Madis Maasingu põhjalik uurimus „Liivimaa toomhärrad reformatsiooniajastu alguskümnendeil (1523–1566)ˮ käsitleb protestantlike ideede jõudmist Liivimaale nii toomkapiitli kui institutsiooni kui ka toomhärrade mentaliteedi järkjärgulist muutumist analüüsides.
Reformatsiooni algusaja intellektuaalsele õhustikule Tallinnas heidab valgust Tiina Kala artikkel „Mõnda reformatsioonimuutuste eeldustest Tallinnas: jutlustajad, ametnikud ja raamatudˮ. Põhjaliku ülevaate koos raamatute loeteluga Tallinna dominiiklaste ja Rakvere frantsisklaste kloostreis leidunud kirjandusest leiame Kaspar Kolgi artiklist „Eesti kloostrite raamatud enne ja pärast reformatsiooniˮ. Reformatsiooniideed jõudsid Saksamaalt Liivimaale suuresti tänu väljapaistvale humanistile ja latinistile Philipp Melanchthonile. Melanchthoni seostest Liivimaa kirikueluga kirjutab Jüri Kivimäe. Kristi Viiding ja Maria-Kristiina Lotman tutvustavad oma pikaajalise empiirilise uurimistöö tulemusi artiklis „Reformatsioon mitmekeelse kirikuruumi kujundajana Eesti- Ja Liivimaal: multilingvaalsed pealiskirjad luterlikes kirikutesˮ. Meelis Friedenthal analüüsib artiklis „Akadeemilise teoloogia suunad Tartus Academia Gustavianas ja Gustavo-Carolinasˮ aastail 1632–1656 ja 1690–1710 kaitstud teoloogilisi disputatsioone. Kaarina Rein analüüsib oma artiklis Andreas Arvidi Academia Gustavianas esitatud Martin Lutherile pühendatud ladinakeelset oratsiooni. Tiiu Reimo artikkel „„Sakstekiriku laulud“. Tallinnas 17. sajandi teisel poolel ilmunud saksakeelsed lauluraamatudˮ püüab vastata küsimusele, milline oli Tallinnas trükitud lauluraamatute eripära. Ingmar Kure artikkel „Martin Lutheri katoliiklik tõlgendamine. Kirikulõhestajast kiriku usuisaksˮ toob meid tänasesse päeva. Reformatsiooni ja Martin Lutheri isikut vaadeldakse siin katoliku kiriku vaatepunktist läbi ajaloo.
Reformatsiooni teoloogilist olemust ja ulatust on võimalik mõista üksnes kirikutevahelises dialoogis, kultuurilist toimet eri valdkondadele pühendatud teaduslike uurimuste läbi.
17. jaanuaril toimuval kogumiku esitlusel kuuleb lisaks ka luterlikke kirikulaule, mida esitab klaveril Helen Põldmäe. Jüri Kivimäe kõneleb Philipp Melanchthoni tähstusest ning Katre Kaju 17. ja 18. sajandi haridustrükistest.
Kui soovite esitlusest osa võtta, palume end kirja panna selles vormis >>