Eesti minevikupiltide ülefotografeerimine lubab võrrelda möödunut tänapäevaga ja anda adekvaatsem pilt sellest, kuhu oleme liikumas. Neljapäeval arutataksegi Rahvusraamatukogus digikultuuriaasta raames, kus me Eestis nn refotograafiaga oleme.
„Kui vaatame vanu pilte meile tuttavatest kohtadest või inimestest, siis hakkame peas kohe praeguse olukorraga võrdlusi looma – kuidas ja kui palju mingi koht või inimene aja jooksul muutunud on. Kui vana pildi kõrvale teha samast kohast tänapäevane ülesvõte, nii et tekib enne-ja-nüüd pildipaar, siis ongi tegemist refotograafiaga,“ selgitas õhtu peaesineja Vahur Puik.
Eesti avalikes fotokogudes on mitu miljonit jäädvustust, mille seas tuulamine on nii kenaks ajaveetmise viisiks kui ka vahendiks möödunu mõtestamisel. Kuidas tuvastada nende kaadrite jäädvustamise kohad ning kui palju ja mida võiks üle pildistada? Milleks seda kõike vaja võiks olla ja kas ka inimene, kes pole seni suurem fotohuviline olnud, võiks sellega tegeleda?
Refotograafia teemaline loeng üritustesarjast „DigiKultuurRRikas“ toimub neljapäeval, 1. oktoobril kell 17.15 Eesti Rahvusraamatukogu kohvikus Poogen. Üritust juhib refotograaf Vahur Puik, et üritustesarja raames rääkida, kuidas igaüks meist saab refotograafia abil ajaloo jäädvustamisse oma panuse anda.
Peale loeng-arutelu on soovijatel võimalus ka Rahvusraamatukogus refotograafiat harrastada ning jätta endast nõnda esimene jälg refotograafia ajalukku.
Tartu Ülikoolis geograafiat õppinud, aga ka fotograafina leiba teeninud Vahur Puik asutas 2011. aastal ajaloolisele pildimaterjalile mõeldud ühisloomekeskkonna Ajapaik. Puik on ka mittetulundusühingu Eesti Fotopärand juhatuse liige.
Loeng-arutelu on kõigile tasuta, aga palume tulijatel end siiski Facebookis sündmusele tulejaks märkida. Paigutame kohvikus istekohad sellest lähtuvalt nii, et kõik saaks üksteisest ohutus kauguses õhtut nautida.
Taust:
2020. aasta on Kultuuriministeeriumi poolt kuulutatud digikultuuri teema-aastaks, mida veavad Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ning Muinsuskaitseamet.
DigiKultuuRRikas on Digikultuuri teema-aastale pühendatud Rahvusraamatukogu kultuurisündmuste sari, mis muul ajal kannab nime KultuuRRikas.
Lisainfo:
Liina Luhats-Ulman, digikultuuriaasta kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist, Liina.Luhats-Ulman@nlib.ee, 51961507