Eesti kirjanduse kuu jätkub täiskäigul. Taaskord soovitab Karl-Martin Sinijärv värsket kodumaist lugemismaterjali, millega nädalavahetusele vastu minna.
Kaarel Piirimäe „Sama hästi kui venelaste maa“
Põnev ja põhjalik teos ühest ajaloo tundmata tükikesest. Annab märku, et maailma keskpunkt ei asu tegelikult Eestis ja veel vähem asus ta siin viimase suure sõja ajal. Suurte riikide ja suurte riigimeeste jaoks oli natuke olulisemaid küsimusi, millega tegelda. Nimelt sõditi. Ent sõdimise eel, ajal ja järel jooksis ka mõningate hiljuti tekkinud ja äsja kadunud riikide teema ikkagi juttudest ja mõtetest läbi. Selle, kas ja kuidas just ja kui palju ja kuniks, on Kaarel Piirimäe teadlasele kohase süvitsiminekuga kokku võtnud ja kirja pannud. Ning nüüd, võtnud aluseks oma ingliskeelses maailmas tunnustust leidnud teosed ja teadlused, on aulik doktor tekitanud ülihuvitava eestikeelse kokkuvõtte aastatest, asjalugudest ja inimsuhetest, millest meil vähemalt sel ja sedavõrd läbitöötatud kujul seni aimu ei olnud. Kindlasti üks raamat, ilma milleta ei saa hakkama Eestis keegi, kes natukenegi tunneb huvi, miks ja kuidas läks just nii, nagu läks. Tõhus lisandus ilmasõdadest ja maailmakorrast aru saada tahtjatele. Kaarel Piirimäe annab võimaluse vaadata sõjapidajate peadesse. Seda võimalust kasutamata jätta oleks rumal.
Ilmumisaasta: 2020
Lehekülgi: 336
Kirjastus: Argo
ESTER: https://www.ester.ee/record=b5356557*est
Merca „Iseqnn“
See Merca q-tähtede ja c-tähtede tarvitamine tuleb kohe alguses ära mainida, enne, kui asjaks läheb. Eks ma ise olin see teismeline mineva sajandi kaheksakümnendate keskel, kes iksude ja üpsilonidega jamama hakkas, kuidagi radikaalne tundus. Jätsin paha kombe maha aastal 1991, sest ridamisi epigoone tekkis. Merca on vist ainumas, kes iseoma kirjaviisi välja töötas ja sellega lõbusaste jätkab. Noh, jah, on raskem lugeda küll. Aga peab siis kerge olema vä?
Muidu nõnda, et reibas kuritüdruk kulgeb kindlal rajal toredaks tigememmeks. Kui kunagi üritasin leiutada etnofuturismi – mida praegu püüavad kaaperdada mõned mõttekääbused – siis Kauksi Ülle arvas, et äkki see on punkfolk hoopis. Ei olnud. Aga see, mida Merca teeb, vist ongi. Ja tal on ilusaid iseviiteid omaoma varasusse pluss traditsioonilisesse luuleviisi peidetud kujundit ja
kuvandit. Sõnamängu ja tõhusat pildituge on, on lihtkombel vaieldamatult kvaliteetset poeesiat – eks kõla ju rõvedalt, kui luule kohta nii öelda. Q-ga mängimine laseb pealkirja lugeda ka kui „Iseõnn“. Õige lähenemine. Autor on tema ise ja ma usun, et autor on õnnelik. Samuti lugeja.
Ilmumisaasta: 2020
Lehekülgi: 96
Kirjastus: Jutupesa
ESTER: https://www.ester.ee/record=b5362431*est
Toomas Raudam „Loe, lood, loe!“
Mõlemad Raudami lugejad muhelevad rahulolevalt. Siin on raamat sihiga tulevikku, tulemisega minevikust. Ja tulevikus see lugejaskond paljuneb, oi, kuidas paljuneb. Ses raamatus on sees heas mõttes euroopalist kirjandust segatuna veel paremas mõttes eestiliku – ja eriti veel raudamliku – mäletamisekunstiga. Just nagu Paavo Matsin ja Issand Jumal oleksid väikse rõõmsa sohipoja ilmavallale lasknud. Sula mõnu segasest terasusest ja vastupidi, oskaja lugeja jaoks nauding ja algajale pähklike paras. Kes Raudami loominguga suhestuda pole mõistnud, tehku siinkohal algust. Mitte, et lihtne oleks. Hea on. Natuke teistmoodi hea. Pilte on ka!
Ilmumisaasta: 2020
Lehekülgi: 190
Kirjastus: EKSA
ESTER: https://www.ester.ee/record=b5366905*est