„Fändomi sünd. Artikleid ulmekirjandusest“
Väärtuslik valimik, mis katab valdava osa viimasel veerand sajandil ja varemgi Eesti ulmekirjanduses toimunust. Kes teemast midagi ei tea, see raamatut lugenuna juba teab. Kes enne teab, teab pärast rohkem või vähemasti valdab teda äratundmisrõõm. Siin on nii vanemaid ülevaateid kui päris uusi lugusid, eesti ulme ülesehitamise protsess on kirja pandud põneval ja teaberohkel kujul. Et suur osa artiklikogu autoreist on ise kirjanikud, siis on raamat köitvalt kirjutatud ning üheks läbivaks jooneks võib kiiduväärselt pidada sedagi, et lugejale räägitakse päris palju ka raamatutest, mida kõiki ilmtingimata lugema ei peagi. Siinkohal tsiteeriksin koostaja, toimetaja ja Eesti Ulmeühingu presidendi Veiko Belialsi sõnu raamatu eessõnast: „See, et Eestis on oma ulmekirjandus, ühinguks koondunud fänkond, antakse juba ligikaudu veerand sajandit välja ulmekirjanduse aastaauhinda, et meil on kirjandusteadlased, kes mõtestavad (kohalikku) ulmekirjandust, on erinevad koolkonnad, kes vaidlevad raevukalt näiteks ulmeterminoloogia või ulme piiride üle, õhinapõhiselt toimiv võrguajakiri, mis ilmub igal kuul juba üheksa aastat järjest – kõik see näib meie miniatuurset kultuuri- ja keeleruumi silmas pidades ise ulmena, piire ületava võimalusena.“ Nii see tõesti on. Väärt ühing, väärikas koguteos.
Ilmumisaasta: 2020
Lehekülgi: 520
Kirjastus: Eesti Ulmeühing MTÜ
ESTER: https://www.ester.ee/record=b5365665*est
Kalle Muuli „Artur Sirgu elu ja surm. Eesti vabadussõjalaste juhi lugu“
Mõtlemapanev raamat noormehest ja võimalikust suurmehest, kes noorelt hukka sai ja seeläbi kiirkorras legendaarseks muutus. Huvitaval kombel paneb ajakirjanikliku loetavusega kirja pandud raamat eeskätt mõtlema hoopis ilukirjanduse võimalustele ajastupiltide kujutamisel. Võimalik, et saame siit raamatust teada suure osa sellest, mida Artur Sirgu kohta võimalik on teada saada. Aga kangesti tahaks midagi veel. Ma arvan, et see veel miski on alles ilukirjanduslikku vormi valamata. Kui keegi kunagi asja ette võtab, siis konflikte, kontakte ja värvikaid tegelasi on ju oi kui palju. Ning Eesti kirjanike ülesandeks need teemad jäävad, ei tule keegi meie eest meie seiklukaid ja ajalooromaane kirjutama. Kui ulmekirjanikud on suutnud veerand sajandiga sisuliselt nullist või pigem väikesest miinusest kodumaise ulme üles kasvatada, siis usun, et ei lähegi liiga kaua aega, kui me päriskirjanduses on suur osa suuri tegijaid kirjutet elavaks või, mis veel parem, suuremaks kui elu.
Ilmumisaasta: 2020
Lehekülgi: 384
Kirjastus: KAVA kirjastus
ESTER: https://www.ester.ee/record=b5365975*est