P. D. James „Mõrvad jõuluööl“
Jõuluootus on käima läinud ja advendiaeg käes. Tundub paslik viia end pealtnäha mõnusasse ja turvalisse briti krimimaailma, kus külmades lossidest köetakse kaminaid, juuakse teed, süüakse mitut masti maitsvusi ja mittemaitsvusi ning tapetakse inimesi. P.D. James on äge autor, kes ühe käega pakub just seda „vana head Inglismaad“, aga teise käega tõmbab katte ka tumedamalt poolelt. Mitte minnes jälgandlustesse, nagu uuema põhjamaise surmalooluse juures pahatihti juhtub, aga vihjamisi ja veenvamalt.
Siinsed jutud on pärit mitmetest aastakümnetest, kuid jõuluajaga on nad otsapidi seotud kõik ning tegelikult on see seletamatu jõulutundmus siin sees täitsa olemas. Headele novellidele omane lõpunõks ja kontsentreeritud kiirkäik niikuinii. Meisterliku sulega kirja pandud lood, just sobilikud detsembriõhtuid särahtama.
Ilmumisaasta: 2020
Lehekülgi: 168
Kirjastus: Eesti Raamat
ESTER: https://www.ester.ee/record=b5386822*est
„Lehmad jääl ja öökullid rabas. Skandinaavia ütluste imelik ja imeline maailm“
Mõnus teos praegu just neile, kel luuletused pähe ei jää, aga midagi ju jõuluvanale ette lugeda tahaks. Siis sobibki see raamat pereringi pidi käima lasta ja igaüks saab valida mõne lustaka väljendi, mille seletusega teistele headmeelt teha. Niisugused teosed, mis seletavad jaburate ütlemiste tausta ja tähendust, annavad isevärki sissevaate naaberrahvaste mõtteilma ning rikastavad seeläbi meiegi oma.
Oleks ju päris armas, kui väljendid nagu „rabarberit asetama“, „sinises kapis hädal käima“ või „hõrk heeringas“ meiegi keelekasutusse siseneksid, olgu või naljatamisi. Paljud, nagu raamatut lehitsedes näeme, on seda juba teinud. Lausa üllatavalt paljud. Ent eks koosnegi me keel – nagu iga korralik keel – suuresti heasoovlikest ülevõttudest. Tore pühaderaamat!
Ilmumisaasta: 2020
Lehekülgi: 111
Kirjastus: Sinisukk
ESTER: https://www.ester.ee/record=b5329894*est
Ott Arder / Navitrolla „Mõttevigurid“
Ott Arder ei olnud omal ajal pärisluuletajana mitte liiga tunnustet, lasteluuletajana seda enam. Ometi oli tema häälekas ja ülevoolavalt sõbralik kohalolek midagi mineva sajandi taguotsa kirjanduspildile ülimalt loomuomast. Arderist kui isiksusest jäi ta lahkumise järel kohetuntav tühimik, ta luule mõtestamiseni vahest alles hakatakse jõudma. Ses suhtes on vastne valimik vägagi teretulnud.
Võibolla kõige enam on Arder meeles rohkete laulusõnade autorina, peamiselt Ruja ja Apelsini hiilgeaegadest. Ent nood lühemad ja teistmoodi terased tekstid on just need, mida me siit raamatust saame ja nendega (taas)tutvumine on meeldiv ning liigutav. Ka sobiva jõulusalmi leiab siit nii laps kui suur, kes hingelt laps. See ei pruugi olla „suur“ luule, aga see on hea ja inimlik luule, mis toob naeratuse näole ja teeb südame soojaks.
Natuke samamoodi on lood Navitrollaga. Kui ta aastakest kolmkümmend tagasi kohaliku kunstikuvasse astus, olid kuumad teemad hoopis muud, teadagi, vabanemise aeg, kõik viimaste aastakümnete maailmatrendid tuli järele proovida. Navitrolla rõõmsameelsed fantaasiamaalid noisse trendidesse kindlasti ei kuulunud. Tänaseks on pilt paika loksunud ja teistmoodi tegemise eest kriitika ei karmitse. Navitrolla helge ja muhe maailm (mitte ainult helge ja muhe!) sobib Ott Arderi tekstidega imeliselt. Või tekstid pildistikuga – raamatu kaanel on Navitrolla nimi esikohal ja suuremalt. Ilus ühisraamat aastat lõpetama, annab võimaluse vaadata raevuta tagasi aegadele, mil… Edasi saabki juba igaüks oma kogemuse põhjalt mõtiskella.
Ilmumisaasta: 2020
Lehekülgi: 64
Kirjastus: Tammerraamat
ESTER: https://www.ester.ee/record=b5381774*est