Olav Osolin „Kus lendab part“
Võis see juhtuda nii aastakest kolmkümmend ja paar tagasi, kui sõitsime sõbraga (kelle nime siinkohal nimetamata jätan, ent kellest tänaseks on saanud Eesti elus tuttav tegelane) varahommikuse rongiga Tallinnast Tartusse. Rong, nimeks „Tšaika“, väljus hirmus vara, nii et sellega oli teoreetiliselt võimalik isegi esimesse loengusse jõuda. Aga et lõpp-peatuseks oli Minsk, siis nii mõnigi kord õnnestus Tartu maha magada ja hea, kui siis enne Elvat või Valgat üles ärkasid… Ühesõnaga oli kasulik end ärkvel hoida.
No ja et olid tärkava eraettevõtluse esimesed aastad, siis käis mööda suikuvaid vagunilisi ringi plekilises kitlis baaba, kellele oli usaldatud ülesanne tegelda turundusega ning hõikuda teadet „V videosalone našego pojezda erotitšeskaja programma „Emmanuella na ostrove tšudes!“* Läksime siis seda imet nautima. Ja ennäe. Et olid ka nõukoguliku tsensuuri viimased aastad, nägime hägusest värvitelekast umbes kolmveerandtunnist linateost, kus täispikast erootikafilmist olid välja lõigatud kõik vähegi erootikamaigulised stseenid. Tulemus, nagu võite arvata, oli paras porno.
Miks ma oma mälestuskillust siinkohal kirjutan? Esiteks, kuna sarnastest pilguheitudest kentsakasse lähiminevikku Olav Osolini romaan peamiselt koosnebki. Teiseks, kui kogu naljaheitmine ja killuviskamine raamatust välja võtta, siis mis jääks järele? Palju ei jääks, ent seegi oleks päris koomiline. Ühesõnaga, ma ei julgeks väita, et „Kus lendab part“ nüüd stiilipuhas kriminaalromaan on, pigem „juhm ja juhmim“ tüüpi sketšistik, millest saaks vabalt vändata väga madalaeelarvelise ja väga suurt kassatulu toova kodumaise komöödia. Raamatuna aga – tund kuni kaks muhelevat meelelahutust, mis siiski heaste raamis hoitud ega lähe igavaks. Tundub, et ka autoril oli teda päris lõbus kirjutada.
*„Meie rongi videosalongis on erootiline programm „Emmanuelle imede saarel““ (vene k.)
Ilmumisaasta: 2021
Lehekülgi: 222
Kirjastus: Varrak
ESTER: https://www.ester.ee/record=b5452686*est
Jüri Liiv „Füüsika õhtuõpik“
Nii kui ma mõnd õhtuõpikut näen, tekib vastupandamatu kiusatus seda mitte ainult soovitada, vaid ka ise sihtotstarbeliselt kasutada. Sest kooliajast on möödas üksjagu aastaid ning mälu tahab värskendamist. Lisaks on õhtuõpikuis alati paras pihutäis asju, mis omal ajal mäluni ei jõudnudki. Üks on vaieldamatu – pärast õhtuõpiku läbilugemist loksub maailmapilt palju paremini paika. Kas või juba seetõttu, et teemad, millega koolis tegeldakse aastaid jupphaaval ja eraldi, on õhtuõpikus ühtede kaante vahel koos, oskuslikult seostatud ning võimalik ühe mõttehooga läbida. Misläbi sündiv uus tervik on varasemast terviklikum.
Matemaatikaga tehti algust, siis tuli keemia, nüüd on järg füüsika käes. Kui ma mõne olen maha maganud, antagu lahkesti teada, huvi on suur. Ka füüsika-raamat on väga loetavalt kirjutet ja kui kõigest päris lõpuni aru ei saagi, siis üldjoontes ikka. Pealegi võimalusi põhjalikumalt edasi lugeda pakub maailm piisavalt – kui mõnesse valdkonda sügavamale sisse tahaks vaadata. Kusjuures mõningane soovitusnimistu teostest, mille poole äsjaärganud teadushuviline võiks pöörduda, kuluks õhtuõpiku formaadi juurde ära küll. Illustratsioonide nimistu koos päritoluviidetega on näiteks väga põhjalik.
Vigu ma selle ala raamatust leida ei mõista ega eriti otsigi, mõned nupukad on, ent väljaspool füüsikat. No näiteks Benjamin Franklinist siiski kunagi USA presidenti ei saanud, ehkki raamatus niisugune mulje jääb. Ja muidugi oleks võinud leida veidikenegi ruumi, et autorist kas või lühikene tutvustus raamatusse raiuda. Tekst on siiski piisavalt isikupärane, et lisaks käsitlusvallale tekib päris vahva ettekujutus ka autorist ja tema arusaamadest. Mis näikse muhedad ja mõistvad olevat.
Nii et kel füüsikahirm põues, see lugegu julgesti ja kel toda hirmu pole, nautigu samuti!
Ilmumisaasta: 2021
Lehekülgi: 312
Kirjastus: Hea Lugu
ESTER: https://www.ester.ee/record=b5452686*est