Riigikogu võttis 8. detsembril vastu autoriõiguse seaduse muutmise seaduse, millega võeti üle Euroopa Liidu autoriõiguse direktiiv, millel saab olema mõju ka raamatukogudele.
Seadusemuudatusega sooviti parandada digitaalse sisu kättesaadavust ja ühtlustada üleeuroopalist autoriõigust ning täpsustada vaba kasutuse reegleid teadus-, haridus- ja kultuuripärandi valdkonna asutuste tarbeks.
Esimene muudatus
Seni on mäluasutustel olnud võimalik võrgus teha teoseid kättesaadavaks kolmel alusel. Esiteks, kui autoriõigus teosele lõpeb, mis on üldjuhul 70 aastat pärast autori surma. Teiseks, kui õiguste omajaga on sõlmitud leping. Kolmandaks, kui on võimalik võrgus teha teoseid kättesaadavaks orbteoste erandi alusel, mis tähendab, et autoriõiguste omajat ei ole võimalik tuvastada või leida.
Üleeuroopalise direktiiviga on loodud mehhanism, mis võimaldab kultuuripärandiasutustel teha võrgus kättesaadavaks teosed, mis on kaubandusvõrgust väljas.
Kaubanduskäibest väljas olevaks loetakse teost siis, kui on võimalik eeldada, et see ei ole tavapäraste kaubanduskanalite kaudu kättesaadav. Selle alusel on mäluasutustel võimalik teha avalikus võrgus kättesaadavaks näiteks raamatuid, plakateid, fotosid, tarkvara, postkaarte, perioodilisi väljaandeid ning muud liiki teoseid. Selline kasutamine ei piira teoste kättesaadavaks tegemist teose liigi põhjal.
Mäluasutus peab tegema aga pingutusi, et selgitada välja, kas teos on müügil. Kasutatud teoste müümine ei tähenda, et teos oleks kättesaadav müügivõrgus. Samuti ei tähenda müügivõrgus olemist teoreetiline võimalus saada teose litsents.
Kaks õiguslikku alust teoste kättesaadavaks tegemiseks
Digitaalse koopia saab kättesaadavaks teha kas kollektiivsete litsentsilepingute või vaba kasutamise erandi alusel. Esimese võimalusena tuleb alati hinnata, kas teost on võimalik kollektiivse litsentsilepingu alusel kättesaadavaks teha. Juhul, kui vastava teose liigi puhul on olemas kollektiivse esindamise organisatsioon (KEO), kes esindab piisavalt paljusid seda liiki teoste õiguste omajaid, siis on võimalik selline teos kättesaadavaks teha kollektiivse litsentsilepingu alusel. See tähendab, et kollektiivse esindamise organisatsioonil on õigus anda tasuline litsents nende kaubandusväliste teoste kättesaadavaks tegemiseks, mida see ei esinda.
Juhul, kui tingimustele vastavat kollektiivse esindamise organisatsiooni ei eksisteeri, on võimalik selliseid kaubanduskäibest väljas olevaid teoseid teha üldsusele kättesaadavaks vaba kasutamise erandi alusel. Eestis on vaid KEO tingimustele vastavat 4 kollektiivse esindamise organisatsiooni (Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ning Eesti Audiovisuaalautorite Liit). Seega on meil võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega rohkem neid teoste liike, mille puhul saab teoseid kättesaadavaks teha erandi alusel, sest ei ole tingimustele vastavat esindusorganisatsiooni. Muusikateoste ning filmide puhul on olemas autoreid esindavad KEO-d ning nende puhul tuleb teoste kättesaadavaks tegemiseks tõenäoliselt sõlmida KEO-ga litsentsileping.
Mõlema erandi puhul tuleb teoste kasutamisest teavitada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti andmebaasi kaudu. Teavitamiseks tuleb võimalusel üles laadida andmed teose autori ning teose nime kohta. Kui õiguste omaja ei ole 6 kuu jooksul esitanud taotlust teose kasutamise välistamiseks, võib teose teha üldsusele kättesaadavaks. Õiguste omajale säilib aga õigus igal ajal välistada selline teose kasutamine.
Kaubanduskäibest väljas olevate teoste kättesaadavaks tegemise erandid lihtsustavad tuntavalt Eesti kultuuripärandi kättesaadavaks tegemist üldsusele.
Teine muudatus
Seni on autoriõiguse seaduses teksti- ja andmekaeve erand, mis lubas teoste töötlemist mitteärilistel eesmärkidel. Seadus ei ole aga sätestanud teksti- ja andmekaeveks erandit teostest koopiate tegemiseks ning seega oli ainuke võimalus koopiate tegemiseks toetuda õppe ja teaduslikel eesmärkidel toimuvale reprodutseerimiserandile. Seadusemuudatus toob sisse kaks erandit teksti- ja andmekaeve eesmärkideks. Teose vaba kasutamine teadusuuringutes teksti- ja andmekaeve eesmärkidel annab teadus- ja kultuuripärandiasutustele õiguse samal eesmärgil reprodutseerida teoseid, millele on seaduslik juurdepääs. Teadusuuringutes toimuvat teksti- ja andmekaevet ei saa õiguste omajad välistada ning seda vaba kasutust piiravad lepingu tingimused on tühised. Teine erand on ette nähtud väljaspool teadusuuringuid toimuvaks teksti- ja andmekaeveks. See erand on niinimetatud üldine erand, mis võimaldab andmekaeveks reproduktsioone teha kõigil isikutel, kuid sellist kasutamist on õiguste omajatel võimalik välistada. Muudatuste alusel saavad mäluasutused võimaldada enda kogusid teksti- ja andmekaeveks rohkematele isikutele ning selgematel alustel. See teeb hõlpsamaks meie kultuuripärandist uute teadmiste saamise.
Kolmas muudatus
Muudatustega sõnastatakse ümber ka kultuuripärandi säilitamiseks mõeldud erandid, mis ei too endaga kaasa põhimõttelisi muudatusi. Erand, mis sätestab, et mäluasutusel on õigus digiteerida teoseid kogu säilitamise eesmärgil, liidetakse erandiga teha teose säilimise tagamiseks füüsiline koopia. Seega kaob ka füüsilise koopia tegemiseks säilitamise eesmärgil nõue, mis võimaldas seda teha vaid siis, kui ei ole võimalik omandada teose uut koopiat. Samuti sätestatakse, et lepingutingimus, mis piirab sellist vaba kasutamist, on tühine.
Rahvusraamatukogu osaleb koos Tartu Ülikooli raamatukoguga üleeuroopalises projektis EODOPEN, mille eesmärgiks on 20. ja 21. sajandi raamatute autoriõiguste tuvastamine, raamatute digiteerimine ning kättesaadavaks tegemine.
Tänu direktiivi ülevõtmisele Eesti autoriõiguse seaduses on selle projekti raames võimalik oma lugejaile avada veelgi rohkem raamatuid. Sama tehakse ka projekti partnerriikides. Seega saab 2024. aastaks üleeuroopaliselt kättesaadavaks tehtud 15 000 teost.
Henrik Uustalo
Lisainformatsioon:
autoriõigus@nlib.ee
