Mart Juur „Tants pika tüdrukuga“
Kunagi sajandivahetuse paiku sõitsime väiksema seltskonnaga Kuramaale pulma. Umbes Tartuni oli niisama lõbus, aga siis said esimese ringi jutud otsa ja õige pea (tahaksin uskuda, et see juhtus Otepää kandis) leidis keegi meist kotist Mart Juure äsjailmunud raamatu. Hakkasime seda vaheldumisi ette lugema. Homeerilist, sardoonilist, iroonilist ja humoorilist naeru jätkus Valgani, Riiani, Kuramaa rannani välja. Siis sai raamat otsa ja pulm tohtis alata. Ei mäleta, mäherdune teos see just oli, aga kindlasti kirjutati seal tatrapudrust, kaerahelbepudrust, üldse paljudest putrudest ja et „Vox Populis“ oli selle kohta veel pikk lugu sees. Igavene mälestus, igavene austus.
Kuramaale pulma pole ammu kutsutud, aga kui keegi praegu kutsuks, siis „Tants pika tüdrukuga“ tuleks kindlasti kaasa võtta. Mõistagi on autor vahepeal kirjanikuna küpsenud ega pea lugeja naerutamist enam eesmärgiks omaette. Ent ka lugejad on arenenud ning hindavad meie ühiskonna süvaanalüüsi märksa kõrgemalt kui varem. Naljateo kattevarjus on Mart Juure uus raamat tegelikult elunäinud kultuuritöötaja traagilise alatooniga sissevaade Eesti elu argipäevasse kogu selle hiilguses ja igatsuses. Kui nii võtta, siis kõik ongi täpselt nii, nagu Juur kirjutab. Kui võtta naa, on kõik muidugi naa. Aga võtma peab, see saab samuti selgeks, muidu ei ilmu ajaleht ega edene ühisosa.
Sisemise sideme tugevdajana on Mart Juure elumärkmed põlvkondadeülesed ning vaimukalt vajalikud, et kestaks kõik harjumuspäraselt hea ning jälle mingit jama ei tuleks. Näiteks Otepääle punki või nõnda. Otepääle olla hoopis väike õllevabrik kerkimas – see aitab tantsule kindlasti kaasa. Ka pika tüdrukuga.
Ilmumisaasta: 2021
Lehekülgi: 190
Kirjastus: Rahva Raamat
ESTER:https://www.ester.ee/record=b5468907*es
Indrek Rohtmets „Üks rott läks rändama“
Ahah, et üks rott läks rändama. Meenub rahvalik laul, milles read „…üks juut läks Tallinna, et raha polnud tal, ta sõitis pingi all.“. Indrek Rohtmets oma maailmarändudel küllap päris pingi all pole sõitnud, aga miskipärast on mul tunne, et tarvidusel kobiks ta ka pingi alla, et ainult mõnda uude ja vaimustavasse looduskaunisse paika jõuda. Nii või teisiti on ta lastepäraseks rändrotiks kehastununa mõistnud kirjutada ühe viimase aja vahvama loodusraamatu.
„Üks rott läks rändama“ on selgesti lastele mõeldes tehtud. Heas mõttes „maailm ja mõnda, mis seal sees leida on“ - tüüpi raamat. Siiski vägagi loetav ka täiskasvanud lugejale, kel looduse ja maailmaga vähem kokkupuutumist olnud kui autoril. Ehk siis enamikule meist. Rohtmets on arvatavasti neil teemadel rohkem unustanud, kui keskmine inimene kunagi teadnud, nii et kui lapsi, kellele ette lugeda, käepärast võtta pole, loetagu rõõmuga iseendale.
Päris tervet maailma pole ühe raamatu ulatuses siiski läbi rännatud/kirjutatud. Algust tehakse me oma maa ja lähiümbrusega ning teine laiemalt läbitud maailmajagu on Aafrika. Ameerikatesse ja Filipiinidele põigatakse, aga põgusalt. Aasia, Austraalia, Antarktika ootavad oma järge. Nii et põhjalikkust ja entsüklopeedilisust ei maksa eeldada, küll aga ohtralt täiendust senistele teadmistele ning meeldivat lugemist tükiks ajaks. Hästi kirjutet ja ilusate piltidega loodusraamat, mille sihtgrupiks praktiliselt kõik, kel tahtmist oma isiklikku maailma mahukamaks ja mitmekirevamaks kasvatada.
Ilmumisaasta: 2021
Lehekülgi: 226
Kirjastus: Varrak
ESTER:https://www.ester.ee/record=b5476506*est