Rahvusraamatukogu digiteeris 2021. aastal kokku 795 000 lehekülge ehk 7500 nimetust raamatuid, perioodikat, fotosid ning väiketrükiseid, selgub RaRa aastaraamatust. Suuremahuliseim töö oli üle 2600 plakati digiteerimine, samuti viidi lõpule ENSV Ülemnõukogu stenogrammide digiteerimine. Tänavune plaan on digiteerida miljon lehekülge.
“Lugejate tarbimisharjumused on pidevas muutuses ja seepärast teevad mäluasutused tööd selle nimel, et kogu eesti kultuuripärand oleks digitaalselt kättesaadav,” ütles Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo.
“2021. aastal jõudsime rahvusraamatukogus digiteerida 795 000 lehekülge materjale ja kokku ületas digikogu 5 miljoni lehekülje piiri. Oleme jõudnud digiteerida ligi 22% materjalidest, mis on kättesaadavad kas veebis või autoriseeritud töökohtadel,” resümeeris Andresoo.
Andresoo tõi 2021. aasta suuremahulisematest töödest välja üle 2600 plakati ning ENSV Ülenõukogu stenogrammide digiteerimise, mis nüüdsest on DIGARis kättesaadavad. Huvilised saavad klikata näiteks Eesti NSV Ülemnõukogu kolmanda istungjärgu 27. ja 28. veebruari 1948. aasta stenogarmmile SIIN. Märksõnaotsing DIGARis aitab leida kõik stenogarmmid, mida 76 ülemnõukogu välja andsid.
Uus siht miljon
2022. aastal plaanib rahvusraamatukogu digiteerida juba miljon lehekülge ning tööde tegemisel lähtub reprodutseerimiskavast. Digiteeritakse Eestis alates 1984. aastast ilmunud päevalehti, Eesti postkaarte, eksliibriseid, nõukogude perioodi raamatuid, pisitrükiseid jt rahvusbibliograafiasse kantud teavikuid. EODOPEN projekti raames digiteeritakse autoriõiguste alt vabanenud raamatuid inimeste soovide alusel.
Kõik digiteeritud materjalid on kättesaadavad Eesti perioodika andmebaasis digar.ee ja artiklite andmebaasis dea.digar.ee.
Vaata lähemalt Eesti Rahvusraamatukogu 2021. aasta tegevusaruannet.
FOTO digiteerimisest
Eesti Rahvusraamatukogu
