Lembit Uustulnd „Avameri. Kuldkalake“
Lembit Uustulndi „Avameri“ on neljanda raamatuni jõudnud ja hakkab jääma mulje, et siit tuleb üks päris hea „suur Eesti romaan“ kokku. Sest kui raamatut on võimalik lugeda, ei peaks teda kohe veel hea kirjanduse nomenklatuurist välja viskama, sula meelelahtutuseks arvama. Pealegi on korralik meelelahutus endiselt enam väärt kui keskpärane sisekaemusjas painastu. Uustulndil näikse see nõks randmes olemas olevat, kuidas võitlemata võita ehk kuidas kirjutada ilma igasuguse pretensioonita valmis miskit, mis pealtnäha ladnale olekule võib vabalt osutuda hästi oluliseks pildistuseks lähiminevikust. Ja mida tahavad lugeda päris erinevad inimesed.
Lähiminevikuga on alati see häda, et kui hakatakse jõudma sellisesse halli tsooni, kus minevik juba otsapidi olevikuks muutub, siis tekib üha rohkem kaasamäletajaid ja kus siis selle häda ots. Igaühel on midagi kobiseda ja muudmoodi arvata, liiga lähedase aja sündmused puudutavad liiga paljusid isiklikult. Samas kirjaniku vabadus on kirjaniku vabadus ning mis raamatusse raiutud, seda ei muuda muu kui uus trükk või parandatud ja täiendatud väljaanne. Sõnaga – autor võib kisakoori peale vilistada ning nautida nautijate mõnuüminat. Mina liitun siinkohal ümisejate, mitte kisajatega ning juhin rõõmsasti tähelepanu kogu raamatusarjale, sest lugeda tasub algusest alates, on ägedam.
Ühtlasi avaldan kahtlust, et neljas osa ei pruugi mitte viimaseks jääda. Lihtsalt nõnda kõva vunk on sees ja saarlaste ning merimeeste elus aines otsa ei lõpe. Palju õnne ja teist samapalju veel!
Ilmumisaasta: 2022
Lehekülgi: 327
Kirjastus:Varrak
ESTER:https://www.ester.ee/record=b5509345*est
Ülar Allas „Eestimaa 50 parimat matkarada 2. Maakondade pärlid“
Ülar Allase tunamineva aasta ilmunud matkaradade-raamatule on ärgas järg tulnud. Kel probleem, mida järelejäänud suvega pihta hakata, võib nüüd ühe mure lahendatuks lugeda. Seejärel asuda lugema raamatut ning siis omakorda matkama. Mida paremat üks suvi ikka pakkuda saab kui võimalust lugeda raamatuid ja tuiata metsikus looduses. Loodus omakorda võib suve teises pooles üllatada maitsvate seente ja marjadega. Mürgistega ka, aga nonde jaoks on teised raamatud.
Juba paljas lugemine kärab paraja matka eest, kes elavat loodust ikka kardab, võib piirduda piltide ja sõnadega. Olen üsna kindel, et nii mõnigi omast arust üpris kogenud looduseläbija leiab siit mõndagi uut ja avastamisväärset. Isegi minusugusel paadunud linnarotil tekkis tahtmine paart-kolmt paika lähemalt nuusutama minna. Ja me armsal paljukannatanud kodumaal on kõik ju käe-jala juures, ühtegi kohta jõudmine üle paari tunni ei võta, kui just sajaprotsendilist jalgsimatka ette ei võta.
Parasjagu põhjalik, aga jätab iseleidmisrõõmu. Samas kõik olulik on selgesti välja toodud ja kui eksimine eesmärgiks ei ole, siis ära eksida ei tohiks. Muidugi võib alati hüpata metsa tundmatus kohas, pimedas öös ja segase peaga, siis on lõbu ja lusti rohkem kui raamatusse kirja panna lubataks.
Kõige lõbusam on sellegipoolest päris ise ja omaalgatuslikult metsa ära eksida, siis saad säherduse matkaraja, mida keegi veel kirja pannud ei ole. Eestis on hea turvaline eksida, hiljemalt tunni pärast tuleb tsivilisatsioon vastu. Kui just nõiaring ega essütaja mängu ei astu… Noist koledamatest ja müstilisematest asjadest on juttu küll, lugegem julgesti. Ja matkakem.
Ilmumisaasta: 2022
Lehekülgi: 221
Kirjastus:Pegasus
ESTER:https://www.ester.ee/record=b5496022*est