Catherine Belton „Putini inimesed. Kuidas KGB võttis tagasi Venemaa ja tungis siis edasi Läände“
Suurem osa on pealkirjas öeldud. Aga tasub masenduda ja rahulikult läbida kursus ühe korduvalt, et mitte öelda pidevalt iseenese poolt paljaks röövitud riigi järjekordsest laastamisest. Meenub heade sõprade kunagi ammu välja pakutud fiktiivne veebisait pealkirjaga iseendakäestkempsuspeksa.com Enam täpsemalt ja kokkuvõtlikumalt oleks Venemaa olemust läbi aegade raske sõnastada. Catherine Belton sõnastab pikemalt ja põhjalikumalt.
Jah, mingil hetkel läheb see nimede ja tehingute ladumine tüütuks, kui väga suurt huvi ei ole. Samas enamasti on teabetihe ja tarvilik tekst, kui vähegi isu naaberriigi arusaamatusest aru saada. On fenomenaalne, kuidas ühest suurest jamast teise jama kaudu kolmandasse astutakse ning selle üle lausa uhkust tunda mõistetakse. Teisalt – ega nood viimased tuhat aastat – ja enne seda polnud noid nõnnanimetet venelasi isegi algsel kujul olemas – millekski paremaks palju lootust andnud.
Raamat kubiseb sündmustest, ülekannetest ja nimedest. Samas võiks teda lugeda ka teisiviisi ning püüda ära arvata tulevikku noist ülekannetest, sündmustest ja nimedest, keda siin mainitud ei ole. Usutavasti ja loodetavasti tegelevad sellega asjaomased ametkonnad.
Kõik ei pea kõike teadma, ega tohikski. Kõik võiksid üht-teist teada – ja üht-teist siin on. Ei maksaks lugemata jätta. Putin kindlasti luges, kuigi salgab.
Ilmumisaasta: 2022
Lehekülgi: 517
Kirjastus: KAVA Kirjastus
ESTER:https://www.ester.ee/record=b5491499*est
Ervin Õunapuu „Õhtu saabumine teistesse tubadesse“
Sügavalt religioosse inimese jagelemised taevaste vägedega on harutihti võluvalt paeluvad, noist leiab tähendamissõnu igasse teemasse. Ja mida ütleb Õunapuu? „“ - - - Rahval on vaja meelt parandada, nüüd kohe, muidu Jumal karistab Eestit jälle nagu 1939. aastal. Kas rahvas on tõesti nii rumal, et sellest aru ei saa, et kui ei usu Jumalat, siis tuleb Jumala karistus. Häving ja hukk. Ma ei taha, üldse ei soovi praegu seda hirmsat tuumasõda, mis tuleb, aga no teisiti ei ole lihtsalt mõeldav, uskmatud peavad oma karistuse kätte saama. Putin on aus ja õiglane Jumala väepealik, ta näitab koos Georgi Võidutooja ja teiste pühadega ateistidele koha täpselt kätte – ta saadab nad Põrgusse. Otsejoones ja halastuseta.“ Ta vaatas mulle silma ja lisas: „Ma pean silmas kõiki ateiste. Kõiki.““
Jätame timur-varro ja tema meeskonna mõnuluses sipelema ning ütleme kohe ära, et ega kõik kohad tos kummalises pahapühakirjas nii hullud ole, on hullemaidki. Ja lõbusamaid. Meenub kadunud sõber Jüri, kes ikka ütles, et õhtuti on tema kaitsepühak püha Jüri Võidutooja ja hommikuti püha Jüri Suurkannataja. Mina ei tea, kes on Ervin Õunapuu kaitsepühak, tööd on tol igatahes tublisti. Sest seesinane lõputu lauavestlus püüab muudkui vaielda ja põkselda ja sõgeleda ja põgeneda. Päriselt otsa ega aru kätte ju ei saagi, samas jupphaaval lugedes annab tulehakatust küll. Ihutoidust vaimutoiduks tahab see raamat lugeja haukamist muundada, peentest roogadest ega jumalasõnast puudust ei tule. Aga tahtnuksin korralikku viitematerjali ja tsitaadistikku, etemini suunistumaks eksikäigustikus, et näha kohe ja uurimata, kus, kuidas ja keda/mida on osundatud ning mil juhul on tegu autori loomingulise vabadusega. Kõikvõimsat tohuvabohu armastavale eestlasele igatahes midagi pendlivellodest oluliselt äkilisemat.
Ning tõesti, olles risti-rästi rabaradu kulgedes läbinud Õunapuu oopuse, meenus silt kirjaga „Seda te küll ei oodanud!“, mida oleksin justnagu varem kusagil kohanud, jah, kas mitte Isevalitseja seda oma aiapeol ei tarvitanud? Lõin lahti „Muumipapa memuaarid“ ning nägin, et need head olid.
Tove Janssoni agenda on krüptilisem, esoteerilisem, hermeetilisem, headuslikum ja aegadeülesem. Hatifnatid! Filifjonka! Eelviimane pumps! Aga ma soovitan Õunapuu õhtul saabuda teistesse tubadesse küll. Minu omas ta käis, jättis oma jälje ning eks ma kae perra, mis sellega peale hakata. Tallinna Raekojas kolmanda draakoni kõrtsi tagakambris võib laest põnevaid pühalikke jälgi leida; ülikoolilinnas on ühiselamu, mille tubade uue krohvikihi alt kumavad kaduneljapäeva öösiti Armuliku jalajäljed… kõigist jääb jälgi. Osakem lugeda. Ja hinge eest hoolt kanda.
Ilmumisaasta: 2022
Lehekülgi: 446
Kirjastus: Varrak
ESTER:https://www.ester.ee/record=b5497626*est