Juhan Kreem „Ordu sügis. Saksa ordu 16. sajandi Liivimaal“
Huvitavatest asjadest ja aegadest igavalt kirjutada oskavad paljud. Igavatest huvitavalt – vähesed. Ma ei taha öelda, et orduaja loojak kuidagi igav oleks, ehk ta mulle küll suhtkoht ebapaeluva ajajärguna alati tundunud on. Tahan öelda, et hea kirjutaja teab, kuidas teha aeg x inimesele y niisuguseks, et tahaks veel, tahaks ka z jne. Sõnakunsti võlu toob teemad meelekõrvu paitama.
Olen ise üksjagu kirjutanud ja austan kirjutamise kunsti valdajaid. Seda enam noid, kel on, millest kirjutada. Juhan Kreemil on. Ent seekõrval, millest, on väga olulik ka, kuidas. Ja Kreemi keel ning kõnetuse käik on delikaatsed, intelligentsed ja poeetilised. Pealetükkimatult. Ei saa esmalt arugi, et nad seda on. Loed ja loed ja kuidagi mõnus hakkab, ootamatul kombel sulandud aega ja inimestesse, kellega vähimatki plaani pole olnud plaani pidada.
Tühja tost ordust, tühja tost ajaloost, nood tulivad kauba peale, põhjalikumalt täna ei saa. Ma nautisin just vormistust ja viimistlust ja et raamat otsekui rääkis minuga kõikse aeg. Sisu tuli salaja ühes, vormioivalus võlus. Ei, siin ei ole miskimäärast sõnavahtu ega vigurdamist ega tühimike peitmist lakeerit sõnumeeringu varjule. Vastupidi. Lihtsa lausega – vaimustavalt hästi kirja pandud. Ma võiksin kaerahelbepudru kohta sihukest raamatut lugeda, kui see sama hästi kirjutataks. Mis ei tähenda, et sooviksin kaerahelbeputru süüa ega orduajal elada.
Elades tänavuses ajas toetan täiega Sandra Jõgeva arvamust mineva nädala Eesti Ekspressis, et doktor Kreem tuleks angažeerida elegantse, sisuka ning rämeda reitinguga ajalooalase telesarja ülemjuhatajaks ja esinäoks. Lisaks erialasele pädevusele on tal ju tublisti väga mitut masti esinejakogemust, lava ei pelga, kaamerat ei karda. Kõigil tuleks põnev, paljud saaksid kõvasti targemaks. Antagu tuld.
Kes vähegi ajalooalase kirjandusega püsisuhet (või ka üheöösuhet) heaks peab, heitku kindlasti himukas pilk Juhan Kreemi raamatu suunas. Ühe ööga „Ordu sügis“ võetav ei ole. Arvestatagu vähemalt kolme-neljaga. Kaasasolemist tahab, pingutuseta ei pääse. Ajalugu on ahvatlev, ent arvestav armsam. Õnne ja ettevaatlikkust!
Ilmumisaasta: 2022
Lehekülgi: 584
Kirjastus: Tallinna Linnaarhiiv
ESTER: https://www.ester.ee/record=b5525203*est
Mati Laur „Impeeriumi sünd: Venemaa ajalugu Peeter Esimesest Katariina Teiseni“
Eesti Üliõpilaste Seltsi kirjastus on üllitanud elupõlise õppejõu professor Mati Lauri raamatu Venemaa ajaloost (peamiselt) 18. sajandil. Rõhutet on, et teos põhineb nelja aastakümne jooksul peetud ülikooliloengutel. Ja hea on, et põhineb! Mis muud on üks loengusari kui sisuliselt järjejutt ja mis muud on üks järjejutt kui miski, mida hea, huvitav ja targendav kuulata on. Nüüd siis lugedagi.
Loengutest lähtumine annab arusaadava struktuuri, hoiab liigse vohamise eest, ei lase arutelul haruneda ajaradadelt hajaradadele. Kuulajale, seda enam raamatulugejale vägagi, mmm, kuidas see nüüd oligi, parimat kliendikogemust pakkuv. Erinevalt arvukaist raamatulaadsetest toodetest, mille ainsamaks ülesandeks näiksegi olevat vaid kliendikogemuse pakkumine, kasutab Mati Laur ära oma pikaaegset oskusteavet inimestesse teadmiste ja mõtteärksuse sisestamisel.
Ega see õppejõu ja kirjutava inimese töö ju sisuosas palju muud ole kui mõelda ja mõtteid edasi anda. Ning kui õnnestub, siis nakatada mõtlemissõltuvusse üha uusi ja uusi õnnelikke ohvreid. Kes mõne aja pärast, kui kõik heaste minema peaks, hakkavad tarkusviiruse kandjatena auväärt nakkuskoldest veel hulka kaugemale, kiiremini ja kõrgemini mõtlema. Ja ütlema. Ja kirjutama. (Üli)koolmeistri suurim rõõm, usun.
Venemaa kohta tuleb lugeda. Kirjaoskajad inimesed mõistavad seda. Ju just toopärast ilmub üha enam üha erinäolisemaid Venemaa-käsitlusi. Mati Lauri raamat võtab ette pika ajaloo väikese lõigu, mis ometi meile ja siin hästi vajalik. Oluline on öeldud ning seda nõnda, et kuulaja/lugeja tähelepanu ei katke. Kontakt ajastuga loodud, võimalus edasiseks antud. Kellele piisab, on juba rõõmus, kellele lisa vaja, alusmüür laotud. Suurepärane teos. Kes impeeriumi sünnilugu ei tunne, see selle surma sepistada ei mõista.
Ilmumisaasta: 2022
Lehekülgi: 208
Kirjastus: Eesti Üliõpilaste Seltsi Kirjastus
ESTER: https://www.ester.ee/record=b5524903*est