Jenny Colgan „Väike õnnelike lõppude raamatupood“
Raamatukogudest ja raamatupoodidest kõnelevad raamatud meeldivad mulle üliväga. Neid lihtsalt ei saa soovitamata jätta. Ükskõik, kas tegu on klassikaks kujunenud roosinimedega või teenimatult ununusse vajunud penumbratega, raamatute seltsis sooja südamega toimetamine annab läbi lugemiselamuse alati teistmoodi hingejõudu ja tasast rõõmu.
Nõnda ka seekord. Tunnistan, et Varraku ajaviiteromaanide sarja andunud lugejate hulka ma ei kuulu, ent selle valikuga läks täkkesse. Eriti just praeguses ajas ja tänavusel kodumaal, raamatukogude sulgumise aegu. Hea on teada ja tunda, et samad mured mujalgi. Kas ka lahendused samad on, ei oska otse arvata, aga juba see, et lahendusi leidub, peaks söakust ja sisu lisama. Raamatud raamatuteks, lugu on südamlik ja sõbralik, inimlik ja parasjagu köitev, võib lahedaks lugemiseks sobida väga mitut masti eelistustega inimestele. Mitte ainult raamatukoguritele ega raamatuparisnikele. Mina tahan küll minna ja osta rohkem raamatuid just väiksemate tegijate käest. Oleks neid vaid. Isegi Tallinna parim raamatusõprade mikroäri Puänt pani ennast kinni; vaevalt, et selgest tüdimusest…
Armastus on üks krutskilik ja kummaline asi. Armastus raamatute suhtes seda enam. Jah, nad jäävad jalgu ja koguvad tolmu ja võtavad ruumi ja mis kõik veel. Kui raamatupisik kulges, siis – no ära visata ju ei saa. Ära anda veel kuidagi, kui keegi vaid tahaks. Enamvähem kõike muud saab rahuliku südamega prügistada või põletada. Raamatuid kuidagi ei tahaks. Olgu nad nii jamad kui tahes. Armastusest ja naljaviskamisest ja lahedast laterdamisest ja hädaorgudest väljaveeremisest on siin juttu. Pluss mingi mõnus, ent mitte imalharilik olemine. Üks neist raamatutest, kelle maailmas on täitsa tore olla.
Õnnelikke lõppusid on vaja. Nagu ka õnnelikke algusi ja õnnelikke kulgemisi. Õnnelikke sissejuhatusi, kulminatsioone ja kokkuvõtteid. Vähemalt inimloomingus. Loodus ja muu hoolitsevad teistsuguste võimalikkuste rakendumiste eest külma kõhuga niikuinii. Inimesel on vaba tahe ja valikuvõimalus. Hea ja kurja tundmise puu, teate küll. Teekond õnnelike lõppude poole saab alguse heade raamatute lugemisest. Head teed!
Ilmumisaasta: 2023
Lehekülgi: 314
Kirjastus: Varrak
ESTER: https://www.ester.ee/record=b5537258*est
Stany Van Wymeersch „ABBA. Austusavaldus ülimale popbändile“
Bändiraamatutega on nii ja naa. Enamasti naa, ja naa on sageli tüütu ning ühetaoline, huviga loetav vaid tõsimeelsetele austajatele, kui noilegi. Sestap ma neid eriti ei loe ega soovita. Vist miskit Duran Durani lugu kunagi soovitasin, too oli tõesti peavoolust üle. Ja nüüd on jälle üks, mis ei ole üldse mitte naa vaid kohe täitsa nii!
Stany Van Wymeersch on teinud väga bändikeskse teose. Autori oma lora praktiliselt polegi, õigemini on see loomuldasa sujutet arvukate intervjuude küsimustikku. Lastakse rääkida bändil endal, ent peamiselt hästi paljudel inimestel, kes läbi aastate peategelastega koos kulgesid, nende fenomeni tekitasid, teostasid ja toetasid. Jõuab kohale, et ABBA ei olnud mitte teps biitlite kombel neli talenti, kes moodustasid ühisgeeniuse, vaid pigem suure hulga kaastöötajatega loovtöönduslikult genereeritud superprodukt. Filigraanne, briljantne, poleeritud, kliiniliselt steriilne popmuusikaline fenomen, mis kestab üle aegade nagu kirikud või püramiidid. Erinevalt arhitektuursetest ilmaimedes ta ei lagune, vaid laseb endale lahkesti uusi glamuurseid kihistusi lisada.
Raamat ise kui füüsiline objekt, mida käes hoida ja lehitseda saab, on väga uhke. Äge kujundus ja meeldivalt serveeritud pildimaterjal. Osatakse samaaegselt püsida kaasas käsitletava ajastuga ning olla täpselt tänapäevane. On parimal moel teoks tehtud meie aja raamat lähiajaloo suurkujudest. Respekt igas seitsmes mõttes. Üks säherdusi teoseid, mille sisu võib ju e-raamatuna läbi lugeda, ent pool mõnu ja ilu jääb saamata. Ausalt öeldes tuleb täielise mataka saamiseks asjaomast muusikat juurde kuulata ning tagakaanel on ka QR-kood, mis juhatab Spotify playlisti ligi. Muusika käima ja sirvima – jätkub päris pikaks ajaks. Leiab nii silmade kui kõrvade kaudu paljut, mida seni ABBA kohta ei teadnud. Kui ABBAst üldse mitte midagi ei tea, on ikka huvitav. Enamus raamatuist räägib asjust, millest lugeja mitte midagi ei tea, sest autor on need asjad välja mõelnud. Siin pole autor midagi lambist leiutanud, on hoopis hoolsasti üles tähendanud.
Ma pole ABBA muusikast kunagi liiga hästi arvanud. No ei ole fänn. Ent loominguliste kavalpeade kulgemist särasilmsest asjaarmastamisest suurima võimaliku tunnustuseni on paganama äge jälgida - just imeilusa raamatu abil. Midagi neis oli ja on – toimib tänini!
Ilmumisaasta: 2022
Lehekülgi: 335
Kirjastus: Pegasus
ESTER: https://www.ester.ee/record=b5524974*est