Neljanda numbri peateemaks on autoriõigused ja isikuandmete kaitse mäluasutustes. Rahvusraamatukogu juhtivad spetsialistid Marianne Meiorg ja Ivi Smitt annavad ülevaate rahvusvahelisel seminaril „Mäluasutuste võimalused ja väljakutsed digimaailmas“ räägitust. Seal jäi kõlama seisukoht, et hirmud seoses aasta tagasi rakendunud isikuandmete kaitse üldmäärusega olid pigem suuremad kui reaalsuses tekkinud probleemid. Üldmäärusega nõutut on nende sõnutsi juba pikemat aega järk-järgult mälu- ja teadusasutuste praktikas rakendatud. Nii sundis üldmäärus asutusi saama ülevaadet asutuses isikuandmetega tehtavast ja ehk ka uuendama reeglistikku, kuid tegelikult see mäluasutuste toimimise aluspõhimõtteid ei raputanud: nüüd ollakse andmesubjektide küsimustele vastamisel lihtsalt teadlikumad ning paremini valmistunud. Ivi Smiti detailse vaatluse all on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/790 autoriõigusest ning autoriõigusega kaasnevatest õigustest digitaalsel ühtsel turul, mis jõustus tänavu 6. juunil.
Veel saame teada, millest rääkisid viis raamatukogujuhti Paide seitsmendal arvamusfestivalil Joonas Hellerma suunamisel kulgenud arutelul. Räägime ka teenusepõhise juhtimise rakendamisest raamatukogus. Pöörame tähelepanu üleriigilisel laulu- ja tantsupeoliikumise teema-aastal rahvusraamatukogus avatud suuremahulisele ülevaatenäitusele. Eesti keelest kui emakeelest ja riigikeelest kirjutab Ilmar Tomusk. Saame lugeda ka Jõgeva linnaraamatukogu uue hoone valmimisest, Baltimaade noorte infospetsialistide kohtumisest ja ERÜ noorteklubi kuuendast suveseminarist. Värske novelletiga rõõmustab meid kirjanik Olavi Ruitlane.
Soovin teile head lugemist ja kaasamõtlemist!
Mihkel Volt, ajakirja peatoimetaja
