Geraldine Brooks „Raamatu rahvas“
Kui raamatu alguses seisab „Pühendatud raamatukogutöötajatele“, siis oleks ju patt teosest kirjutamata jätta. Õnneks pole pühendus teose ainumas voorus.
„Raamatu rahvas“ on mõnes mõttes põnevik. Teisest küljest tundub, et ta kasutab põneviku vormingut hoopis muude asjade rääkimiseks. Ajalugu, poliitika ja kahtlemata sügav kiindumus raamatusse kui sellisesse. Seda ka füüsilises ja tehnilises mõttes – iidsete raamatute kui objektide ülesehituslikust küljest saab võhik päris palju teada. On ju peategelanna üks maailma parimaid raamatukonservaatoreid. Või on peategelaseks hoopis pool tuhat aastat vana raamat, mille ümber kogu tegevus käib?
Ilmselt mõlemat. Tegevusliinid jooksevad vaheldumisi, üks lähiminevikus ehk peaaegu meie kaasajas ja teine kaevudes aina kaugemasse minevikku. Kokku hõlmab lugu aastaid 1480 kuni 2002 ja see konkreetse köite ajalugu kirjeldav liin on jaotatud peatükkidesse, mis liiguvad ajas tagasi. Toimiv lähenemine.
Veidi tulevad meelde Umberto Eco ja Ruiz Zafon, siin on tolmu ja iidsust ja müstikat. Aga on ka eri ajastute lugusid, paiguti üsna julmi. Eks jagub ka stereotüüpe ja klišeid, ent plussid kaaluvad miinused kõvasti üles. Armastan ajalooga mängivaid romaane, ajalookirjandust üldse – selle lugemine tuletab alati meelde, et pole olnud inimkonna ajaloos ühtki aega ega ajastut, kus tahaksin enam elada kui praeguses. Nojah, vahepeal tekkis mul Vana-Rooma mõningate sajandite suhtes kahtlusi, aga siis meenus, et vaatamata kõigele kenale polnud neil ju elektrit. Millest me siis üldse räägime.
Elektrivalgel on pimedate aegade kohta lugeda päris mõnus. Ja selle raamatu läbimist ei pea kahetsema. Mind ärgitas mitmete aegade ja asjade kohta lisateavet otsima. Enam kui pelk ajaviide kindlasti.
Ilmumisaasta: 2021
Lehekülgi: 392
Kirjastus: Vesta
ESTER: https://www.ester.ee/record=b5397251*est
Shaun Bythell „Raamatukaupmehe pihtimused“
Raamatutest on raamatuid kirjutatud palju. Lausa nõnda palju, et päris mitu raamatut on kirjutatud ka raamatutest kirjutatud raamatutest. Ja nõnda edasi. Šotimaa raamatukaupmees Shaun Bythell ei kirjuta niivõrd raamatutest – ehkki neistki – kuivõrd peab naksakat poodnikupäevikut. Juba teist korda, vähemasti ilmunud kujul. Bythell märgib päeva täpsusega üles, mitu köidet müüdi, mitu raha sisse tuli, mitu kundet käis. Ja eks sedagi, mis müümata jäi ja mäherdused kulud kerkisivad. Enamasti ootamatult, nagu ikka.
See on vaid vormiline pool. Sisult on „Raamatukaupmehe pihtimused“ ikkagi rohkem inimestest. Ning inimesi satub raamatupoodi igasuguseid. Kindlasti saaks samas võtmes kirjutada (ja küllap ongi kirjutanud) mõni selge sulejooksuga kõrtsmik, perearst või jõuvankriparisnik. Või raamatukoguhoidja. Sisuliselt igaüks, kelle igapäevatöö sisaldab kohtumisi huvitavate inimestega. Meile, raamatusõpradele, on lustaka antikvaari pajatused ehk südamelähedasemad. Ja küllap mõistame ka iseoma lähikonnast ära tunda mitmeidki inimtüüpe, kellesarnaseid Bythell armastavalt ja armutult kirjeldab.
Samuti võiks raamatut soovitada kõigile, kel plaanis inimsõbraliku ja –lähedase väikeettevõtlusega tegelema hakata. Siin kirjutatakse kaunis klaariks, mäherdused raskused ja rõõmud sel teel ette tulla võivad ja tulevadki. Ning suur osa neist pole sugugi seotud vaid raamatukaubandusega. Üsna üldised, üldinimlikud ja õpetlikud lood, millest nii mõndagi kõrva taha panna. See õpetlikkus aga ei tähenda seda, nagu kogu aeg miskisugust nalja ei saaks. Saab küll ja veel. Lõbus ja arukas raamat, kust oma tera leiab küllap iga lugeja, ent raamatutesse natukenegi armunu eriti.
Ekstra sügavalt armunutele: lisaks Bythelli poele on Wigtowni linnakeses veel mitu raamatupoodi ja vähemalt üks neist pakub soovijaile võimalust tulla nädalaks ja ise poodi pidada. Tõsi küll, järjekord on pikk ja momendil maailm kinni. Kui avaneb, tehtagu proovi!
Ilmumisaasta: 2021
Lehekülgi: 334
Kirjastus: Vesta
ESTER: https://www.ester.ee/record=b5392306*est