Lawrence Ferlinghetti „Meele lunapark“
See võib olla üle pika aja üks kõige olulisem tervikuna eesti keelde ümber pandud maailmaluuleteos üleüldse. Samal pulgal Baudelaire’i või Prevert’i või Dylan Thomase eestindustega. Sest Ferlinghetti on Ameerika luules nii suur kuju, et muutub mõistetavaks tema vähene tõlkumus me keelde, ta ei anna end lihtsasti kätte. Ja „A Coney Island of the Mind“ on tema tuum- ja tüvitekst. Et Peeter Sauter tõlke tegi ja Rein Raud välja andis, näitab, et me siin pusime ja püsime ja suudame. Teha muu hulgas ka häid ja õigeid asju. Nii nagu Keith Richardsi ja Arnold Rüütli puhul, kerkib ka Lawrence Ferlinghetti puhul esile küsimus nende surelikkusest. Ferlinghetti on sümboolselt 101 aastat vanaks saanud ja küll on hea meel, et ta jõudis oma raamatu eestikeelse versiooni ära näha. Ingliskeelne algupärand (ilmus 1958) on tänaseks küllap müüduim elusa autori luuleraamat maailmas ja ma väga loodan, et leiab andunud lugejaid ka Eestis. See oli umbes kolm aastat tagasi, kui istusime Sauteriga Kohaliku terrassil ja arutasime, et Coney Island tuleks ikka tervikuna maakeelde üle tuua. Ja Peeter võttis sõnasabast ja tegigi ära! Loetagu, nauditagu.
Ilmumisaasta: 2020
Lehekülgi: 111
Kirjastus: Salv
ESTER: https://www.ester.ee/record=b5382157*est
Tauno Vahter „Pikaajaline kokkusaamine“
Tauno Vahter on tulnud eestikeelset novellimaailma uueks looma. Nii täpseid ja toredaid lühilugusid pole säherduse pihutäiena tükk aega korraga kätte saanud. Armin Kõomägi vast pakub, aga tema on juba teada ja tuntud. Vahter on üllatus, meeldiv üllatus. No hoolsamale kultuurikuukirjade jälgijale ehk mitte nii väga üllatav üllatus, sest mõnedki Vahteri siin-seal avaldet jutud on pannud seda raamatut ootama. Novell ei ole lihtne žanr, igal sõnal peab kaal olema, lõik on juba pikk formaat. Ja kogu see ilu peab mingil müstilisel moel suutma kokku kõlada, lugemas hoidma, pakkuma juhheiefekti ning lõppema iseäraliku naksahtusega. Vahter saab peaaegu igas loos hakkama ja kui ei saagi, on tal mõni muu väärt vimka varuks. Triviaal ütleks, et saab nutta ja saab naerda, küünik sedastaks pika hambaga, et nii paraku ongi. Eriti lustakas, et autor tunneb end täiesti vabalt ja mõjub usutavana hästi mitmekesistes tegevuspaikades ja –aegades. See on küll täiesti tänapäevane raamat, ent hästi paljupalgeline ja põnev. Muudkui oodatakse toda va suurt eesti romaani, kuid miks ei võiks see suurromaan olla hoopis novellistik? Praegu tundub nõnda küll. Ei taha üle kiita, mine tea, jätab veel kirjutamise järele, samas toda ma ei usu, ega siin jutuvabrik käima lähe, tuleb nagu tuleb ja ma olen üsna kindel, et tuleb veel. Lühijutuvaenulikul ajal üks tarvilikumaid teoseid!
Ilmumisaasta: 2020
Lehekülgi: 182
Kirjastus: Tänapäev
ESTER: https://www.ester.ee/record=b5376325*est