Sinijärv: jätku lugemis(t)ele! | Eesti Rahvusraamatukogu

Sinijärv: jätku lugemis(t)ele!

28.01.2021

Stephen ja Lucy Hawking „Universumi saladuste jälil“

Esmapilgul võib see raamat oma vormilt tunduda hästi elementaarse, isegi lastepärasena, mis siiski ei pane ühtki maailma asjade üle järele mõtlemist nautivad inimest teda käest panema. Vorm on loogiline, on ju teos välja kasvanud ja ergutust saanud isa ja tütre Hawkingite populaarteaduslike lasteraamatute sarjast.

Aga kui nüüd tõsisemalt vaadata, siis esiteks on tegemist teosega, mis püüab käsitella peaaegu kõike, mis aegade algusest kuni kujuteldava tulevikuni tõenäoliselt aset on leidnud ja leidmas. Pole just pisitilluke väljakutse, eriti kui tahta see mahutada pisut enam kui neljasajale leheküljele. Kaasatud on muljetavaldav hulk asjatundjaid kõige kõrgemal tasemel ja suunatud nad looma tõepoolest arusaadavat ülilühiülevaadet oma valdkonnast. Minu meelest on tulemus tugev ja sugugi mitte ainult kui lasteraamat (kuigi lasteraamatud on tihtigi jõudsama sõnumiga kui suurem osa suurtekaid ja lapsed kiirmuutlikus ajas sageli targemad kui me, kes me ealiste iseärasuste tõttu enam päriselt lapsed olla ei saa).

Nimelt oleme me osavasti ära unustanud paljugi, mis kooliajal veel enam-vähem mõistetav tundus. Ja vahepealsetel aastakümnetel on arvestatav hulk uut leiutatud ja avastatud. Seega raamatut, mis võtab maailma lahti ja kokku Suurest Paugust tehisintellektini ja ilmaruumist me ainsa tuttava planeedi keskkonnaküsimusteni, võiksid lugeda kõik arukad inimesed, kellest suure osa igapäevaelu tegeleb kõige muuga, ent kes tegelikult vajaksid tõhusat tausta, et edeneda omas vallas. Targem olla on tore ja hea tujuga uude ajastusse astumiseks tasub aru pidada. Hea raamatu seltsis ja vikerviiside saatel näiteks.

Kõige siinkirjutatuga ei pruugigi haakuda, aga üldteadmiste taastamine ja tekitamine annavad võtme vaatlemaks edasi teemasid, millest põhjalikumalt teada tahaks. Siin on hea algus paljudele võimalustele.

Ilmumisaasta: 2020
Lehekülgi: 412
Kirjastus: Pegasus
ESTER: https://www.ester.ee/record=b5375100*est

Bergsveinn Birgisson „Must viiking“

Taas kord üks üllatusliku olemusega teos, mida pealiskaudse pilguga silmates võiks pidada põhjamaise põnevikulaine Islandi osakonna järjekordseks tooteks. Aga ei. Pigem on ta ajaloolugu, ja mitte ilukirjanduslik ega ka akadeemiline. Noh, mõnes mõttes on ta kahtlemata ilukirjanduslik ja osaliselt ka akadeemiline. Ka elulooline ja kindlasti nii auto- kui muidu biograafiline. Ühesõnaga üks vägaväga huvitavalt kokku kirjutet lugu Islandi ajaloo algusaegadel päriselt olemas olnud isikust.

Noist aegadest pole siin Põhja-Euroopas liiga palju kirjalikku materjali alles jäänud. Vaevalt, et väga palju kirja pandigi, suur hulk säilis vanades lauludes ja sai saagadeks üles märgitud sajandeid hiljem. Ent on kohanimed ja palju muudki, mida nutikalt kasutades jõuab järeldusteni. Millest ei olegi sedasorti raamatus oluline püüda välja valida ainuõiget, vaid näidata rulluva loona, mis kõik olla võis ja kuidas kõik osaliselt oligi. Autori isikliku perekonnapärimuse ulatumine üle kolmekümne põlve lisab muidugi erilist münti ja maitset.

Äge raamat just tos mõttes, et kui võtad ette populaarteaduse või ajaloolise romaani või tõsiteadusliku uurimuse, siis kuivõrd neil on erinevad eesmärgid, siis jääb kõikjal midagi puudu ja üksnes väga tõsine huviline jaksab läbi töötada kogu materjali. Suure pildi panevad kokku veelgi vähesemad.

Lõpetades viimase aja ühe levinuma lausealgusega „Ma ei ole küll asjatundja, aga…“ – siis mu meelest on ühe väärt viisiga lähenemaks aegadele, millest meil tõsikindlat teadmist vähe. Ka Eesti varasema ajaloo mõnedki aspektid tasuks just sel kombel raamatuisse raiuda.

Ilmumisaasta: 2020
Lehekülgi: 389
Kirjastus: Varrak
ESTER: https://www.ester.ee/record=b5391791*est