Jüri Kolk „Argitraagikaid ja teisi artikleid. Artikleid aastatest 2010 – 2020“
Aimugi pole mul, kui palju tegelikult loetakse kogumikke, mis kokku pandud aastate jooksul ajakirjanduses ilmunud kirjatükkidest. Ega neid väga palju ei ilmutata ka. Eriti just žanri, mida saab pidada millekski veste, mõlgutuse, essee, artikli, kolumni vahepealseks. Mulle nad meeldivad, kui vähegi tegu kirjutajaga, kes moel või teisel silma ja meelde jäänud. On hea, kui nii-ütelda ühekordseks kasutamiseks loodud lood kohtuvad ühiste kaante vahel. Nad hakkavadki teistmoodi kõlama. Ja üldjuhul paremini.
Eriti tore, kui autoriks on kirjanik. Teatava regulaarsusega arvamuslugude avaldamisel on alati see nõks juures, et ka parimatel ei tule alati tähtajaks parimat mõtet pähe, kirjutada ent tuleb. Kirjanikul on siinkohal teatav eelis – kirjanik suudab verbaalses mõttes vajadusel ka kivist vett välja väänata ning luua ka keskpärase mõtte baasil nauditava tulemuse. Olgu või sõnastuslikust vaatenurgast. See „mitte mis, vaid kuidas“ on kirjutamise juures oluline osaoskus. Nõnda on alati sula rõõm lugeda näiteks Mihkel Muti või Jaak Jõerüüdi kirjutisi. Isegi kui nad parajasti kõige säravamast või originaalsemast ideest ei lähtu, valdavad nad taustu ja vormistavad võluva lugemise. Jüri Kolk näikse samasse kildkonda kuuluvat – oma parimatel hetkedel on ta vaimustav ja nõrgematel lehekülgedel leiab ta ikka mõne kavala konksu või elulise seiga, mille abil jutt maitsvaks küpsetada. Soovitan lugeda ja teha kena ränd läbi kümne hiljutise aasta tekstide.
Kolk ise kirjutab lugemise kohta: „Lugemine ei ole pühalik tegevus, milleks peab aega võtma, lokid pähe tegema ja lipsu ette siduma. Lugemine on umbes nagu söömine: seda tuleb teha regulaarselt, muidu jääb miski kängu. Ja kui te seda juba teete, küllap õpite ka nautima.“ Lugegem siis!
Ilmumisaasta: 2021
Lehekülgi: 216
Kirjastus: EKSA
ESTER: https://www.ester.ee/record=b5424866*est
Andres Siplane „Luukide vaatlemisest“
Lühidalt sõnastades on meil siin üks raamat kanalisatsioonikaevuluukidest. See määratlus võib inimestele mõjuda vägagi erinevalt. Kahtlemata on hulgaliselt kodanikke, kes luuke mikski ei pane ning noist üsna ükskõikselt mööda ja üle kõnnivad. Ju on noidki, kes vahel luuki märkavad ja hetkekese mõtisklevad, olgu kujunduse, nimemärgi või tollegi üle, missugust ajaloomomenti antud luuk eneses kannab. Ja siis on juba tõsisemad luugiloolased, kes ise luukidega kõnelda mõistavad ja kellega luugid vestelda võtavad.
Andres Siplane kuulub selgesti tolle viimati mainitud vähemiku sekka. Kuigi ilmas on temastki pühendunumaid luugisõpru. Kui ma raamatukogus seda raamatut näppisin, siis läks raamatukoguhoidja elevile ja avaldas mulle kohe mitmete põnevate luukide asukohad, missugustest raamatus juttu ei olevatki. Ja eks too ka autor ise lustakaid näiteid sotsiaalmeedias möllavatest luugiloolastest üle ilma, kel igaühel üks või teine täiendav kiiks seoses luukidega.
Ju nois üla- ja allilma piiri märkivates metallkolakates miskit müstilist peidus on. Luuk ise on siinsamas, aga teisele poole luuki jääb juba sootuks muudmoodi maailm, hämaruse rajamaa, pimediku pool. Millel on teatav ligitõmme. Samas pühendunud luugi-inimesed vist üldjuhul sinna teispoolsusesse nii väga ei kipugi, neid huvitab luuk kui selline. Kanalisatsioonisõbrad ja kloaagikondajad on eraldi subkultuur. Ja mida suurem ja vanem linn, seda rohkem on ka maa-alust käigustikku, mida avastada. Jaak Juske on Tallinnaski maa-alusi retki korraldanud.
Tallinna luukidega algab ka „Luukide vaatlemisest“. Õigupoolest on enne luukideni jõudmist veel teoreetilised lähenemised, metodoloogilised ja eetilised probleemid ning alles siis jõuame empiirilise
materjalini. Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu luukidest on juttu, ent jõutakse ka Kiievisse, Berliini ning mujalegi. Ja nagu ajaloohõnguliste asjadega ikka, on ka luukidega nii – kui natukenegi pealispinnast sügavamale vaadata, avaneb kõige kummalisemaid lugusid ja selgub, et luuk pole ainult luuk, vaid ukseke palju põnevamate teemade ligi.
Suurepärane lugemine ja paneb senisest hoolikamalt jalge ette vaatama, vähemalt enne lund ja pori tasuks luuke natuke vaadelda.
Ilmumisaasta: 2021
Lehekülgi: 144
Kirjastus: väljanäitus
ESTER: https://www.ester.ee/record=b5424602*est