„33 kõnet / Paide Teater“
Pealkiri ütleb, et ses raamatus on kolmkümmend kolm kõnet ja nõnda ongi. Üks neist on minu tehtud, aga et see on vaid üks kolmekümnekolmandik teosest, siis ma ei pea patuks soovitada. Ei ole egotripp, ei ole iseoma saba kergitus.
See oli Paide poistel üks pagana hea mõte kutsuda hulk inimesi väikesi kõnesid pidama keset Paidet. Igal päeval üks inimene ja üks kõne. Arvamusfestival – jah, ma olen tänase päevani natuke kuri, et nad seda kena koosolekut mu soovituse järgi arutlusfestivaliks ei nimetanud – võib ju korraks tuua kõiksugu kakkusid Paidesse, kes söövad ära kõik kapsa ja ummistavad korraga kõik teed. Aga tuua kolmkümmend kolm päeva järjest iga päev üks esineja linna keskplatsile ja kanda see jutt maailmakõiksusse – respekt!
Ja nüüd on see kraam kaante vahel, moodustades teose, mida tasuks lugeda ja lehitseda ja siis jälle lehitseda ja lugeda. Sest vaadake, toopärast raamaturahvad ongi raamaturahvad ja raamatuinimesed raamatuinimesed, et mis ühest kõrvast sisse läheb, see enamasti ka teisest kõrvast välja leiab tee. Silmipidi sisseloetu jääb peasse kinni, kel just kuklas silmapaari pole. Kolmekümne kolme aruka inimese kontsentreeritud mõtetega ei pruugi nõustuda ja see just ongi hea. Lugege, vaielge omaenese peades läbi ja te tulete juba järgmisel hommikul maailma ette märgatavalt särtsakamate, nutikamate, arukamate ning ilusamate inimestena.
Särtsakam, nutikam, arukam ning ilusam Eesti rahvas. Selles asja mõte ongi.
Ilmumisaasta: 2021
Lehekülgi: 285
Kirjastus: Puänt, Tallinna Raamatutrükikoda
ESTER: https://www.ester.ee/record=b5452686*est
Isaac Asimov „Nemesis“
Isaac Asimov ei ole teab mis hea kirjanik. Ja samas on ta üks paremaid kirjanikke üleüldse. No kui me kahekümnendast sajandist räägime. Mis on eriti pentsik viis Asimovist rääkida, kuna ta teoste haare ja haarmed ulatuvad . . . . . ja väga palju piikse veel, ütleme, väga palju kaugemale. Enam-vähem kõigisse sajandeisse. Ometi polnud ta mitte niivõrd ulmekirjanik ja uusmuinastaja, ta tegi oma suuremad/arvukamad tööd ja võibolla (mõnelkümnel aastal küll) rahadki hoopis maailma tuntuima teadusetutvustajana.
Kuidas siis nii? Et hea kirjanik ja vilets kirjanik korraga? Saab küll. „Nemesis“ on hea näide. Kirjanduslikus mõttes on siin kõik justkui terake kehvasti, mööda, nihu. Aga siin on vaieldamatult olemas too Asimovi võidetamatu võlu, mis vedas meid läbi „Asumi“ sarja tuhandete vigade ja „Igaviku lõpu“ lõputu igavuse. Ilukirjanik, ulmekirjanik, žanri alusepanija. Seda ei saa olla, kui pole toda seletamatut miskit. Isaac Asimov on nagu Sex Pistolsi mängitud „My Way“, mille laulis kuulsaks Frank Sinatra, kes pani laulu pätsu prantslastelt. Guugeldage my way french ja te leiate üles. Guugeldage Isaac Asimov french ja te saate hunniku tõlkeraamatute pealkirju.
Asimov jagas inimese matsu ja oskas seda õigel hetkel õigel kujul serveerida. See hetk ei ole veel päriselt üle läinud. Pigem vast korraks läks, umbes siis, kui Asimov kirjastuste soovil Asumi-sarjale mõned järjed treis, siis said ka lugejad aru, et asi pole enam päris mov. Kiiresti läks üle see ja ega kirjanikkugi kauaks jätkunud, ehk küll elas auväärse vanuseni, muudkui tööd mütates. Pole suuremat rõõmu, kui see, et töö pole nüri orjus, vaid rõõm. Ja kui rahagi makstakse… No mis siis rääkida J
Tänapäeva noorele on kuldajastu ulme märksa lähedasem kui Charles Dickens või Victor Hugo, kes toimetavad ikka täiesti arusaamatutes maailmades ja teistmoodi teadmisi nõudvates kontekstides. Kui noor notib arvutis naerusui jälgandeid (vanad muinasjutud olivad verisemad) ja vaatab veidravõitu veebimultikaid, siis Isaac Asimov on puhas Asta Põldmäe. Leebe, sõbralik ja mõtlemapanev. Seega kategooriliselt lubatud. Ja soovitet. Soovitet ka õpetajatele – soovitamiseks.
Ilmumisaasta: 2021
Lehekülgi: 439
Kirjastus: Fantaasia
ESTER: https://www.ester.ee/record=b5435161*est