Katrin Pauts „Tallinna tume. Tavaliste inimeste väikesed nurjatused“
Katrin Pauts on me kvaliteetses meelelahutuskirjanduses juba tuntud tegija, olgu siis põnevikumaailmas või mitteilukirjanduse vallas. „Tallinna tume“ on kirjanduslikule hetkeseisule mitmeti iseloomulik teos. Ei saanud vist ükski eelmist raamatu-aastat tutvustanud, arvustanud või lihtsalt vaadelnud kirjutaja jätta esile toomata novellide ja jutukogude olulisust praeguses proosapildis. Isegi põnevamad luuletused kipuvad viimasel ajal omaette väikeste lugudena mõjuma.
Ses suhtes on loomulik, et Katrin Pauts, kellel lugude väljamõtlemise ega kirjapanemisega kunagi probleemi pole olnud, tõi me ette tiheda ja tumeda jutukogu. Kauaaegse ajakirjuna näikse lühivorm talle sobivat, nii mõnedki ideed saavad just parajas pikkuses läbi mängitud. Õuduslugude raamatuks ma „Tallinna tumedat“ nimtada ei tahaks, aga teatav tumedus ja õõvastus on kohal küll.
Kohal nimelt Tallinnas, selle erinevates linnajagudes, mille kaupa on jutud lausa rühmitet. Just see kohavaimu tajumine, sellest lähtumine, kokkuvõttes linna kirjutamine läbivaks tegelaseks on üks teine joon, mis mu meelest viimase aja kirjutistes tõusuteel on. Ja tõesti on kirjandus kaval koht, mille kaudu aidata maailmal ja selle paikadel inimesele naha vahele pugeda, paremal juhul omaseks saada, tekitada huvi loetu vastu ka käegakatsutavas elus. Ega asjata pole kummitusjalutuskäigud või apteeker Melchiori radadel kolamised Tallinna vanalinnas juba aastaid ühed populaarsemad ekskursioonid. Pauts annab võimaluse vanalinnast kaugemale kaeda. „Tallinna tume“ näpus, võib pealinnas päris pikki ja põnevaid patseerimisi ette võtta.
Rõhutan sedagi, et on imearmas, kui ka suurteraamatuid võetakse illustreerida (kunstnikuks seekord ilusa nimega Lumimari). Ning miski ütleb mulle, et parimini võiks teos sobida mitte liiga suurtele, aga avastustuhinas noortele – raamat pihku ja piki linna kolama. Kevad ka käes ja puha!
Ilmumisaasta: 2021
Lehekülgi: 196
Kirjastus: Varrak
ESTER: https://www.ester.ee/record=b5421237*est
Jaan Sudak „Mia nägi unõs… Uni ja unenäod eesti rahvapärimuses“
Und ja unenägemist on mitmel moel uuritud päris kaua aega ja ega kellelgi päris täpset aimu ole tänase päevani, mis inimeste ja loomadega täpselt ikkagi magamise ajal toimub. Vormilisest või füsioloogilisest küljest on võimalik ajutegevust muidugi jälgida ja mõõta, aga sisulist poolt saab uneloolane kirja panna ikkagi eeskätt kirjelduste ja unenäost jäänud mälestuste alusel. Mälestuste ja kujutlusvõime vahe on aga teadupärast imepisike.
Nõnda näib arukas koguda kokku ja panna kirja võimalikult palju materjali ehk siis mälestusi ja kirjeldata, et võimalusel jälgida, kas tekivad mingidki sõltumatud ühisjooned. Ning et tulevaste aegade ja uuemate oskuste tarvis oleks olemas võimalikult palju lähtematerjali. Folklorist Jaan Sudaku raamat on seesugusest ülestähendamisest üks märkimisväärne näide, mis nii sõna kui pildi poolest võiks kuuluda iga vähegi rahvapärimusest huvituja lugemislauale.
Tõsi ju on, et suur osa unenägude ja nende seletamisega seonduvatest teostest on paras esoteeriline lihtlausumine, astroloogia ja horoskoopidega samal pulgal ehk siis psühhoteraapilise eneseabina mingil määral kasutatav, ent reaalsusega harvu ning juhuslikke kokkupuuteid omav. Sudaku raamat on tõhusam kraam, siia on kauakestva töö tulemusena koondatud muljetavaldav hulk unenäolisi lugusid, tohutult põnev nii teemastikult kui mitmekesisuselt. Esitatakse ka üleskutse tähenduslike unenägude kirjapanemiseks koos vastava tugipunktistikuga kirjapanemise tarbeks. Igati mõistlik ja kergendab kindlasti uneuurimist edaspidi.
Ometi on tegu ka lihtsalt meeldiva lugemisega, mis võimaldab maailma ja selle avastamise üle põhjendatud rõõmu tunda veel ühe uue nurga alt.
Ilmumisaasta: 2021
Lehekülgi: 295
Kirjastus: Varrak
ESTER: https://www.ester.ee/record=b5424637*est