Rahvusraamatukogu ja Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistav suurnäitus „100 aastat kirjandust“ annab ülevaate eesti kirjandusest aastatel 1918–2018 poole tuhande raamatu näol.
Eestimaine kirjandus on teadagi kordades pikem, suurem ja põnevam kui ühe sajandi sisse mahub, ulatudes minevikus üle rahvaluule ja -laulude aastatuhandete mäletamatusse hämarusse ning tulevikus loodetavasti vähemalt sama kaugele. Sellises ajaplaanis vaadelduna tähistab ja tähendab sada aastat omariiklusaega ühtainsat ning sealjuures lausa käsil olevat hetke. Inimelu mõõtkavas aga mahub viimase saja aasta sisse mitu põlvkonda, kirjutamis- ja kõnelemisviisi ning vägagi kirev ja käänukas ajalooperiood.
Sellest ajavahemikust püüabki näitus ühe võimaliku ülevaate anda, kirjanduse, keele ja muutliku mõtteilma, aga ka raamatute kui füüsiliste objektide kaudu. Eriti tänases päevas, mil teabe edastamiseks (aga ka meele koondamiseks ja lahutamiseks) on mõõtmatult enam viise ja vahendeid kui paberraamat, pakub vana vorm rohkesti äratundmisrõõmu ning meenutab, et mõnelgi juhul annab vorm sisule mõndagi juurde. Elamus ja kogemus ühest või teisest teosest moodustub mitme mõjuri koostöös ning klassikaline raamat kui selline on pikki sajandeid suutnud neid omadusi kätkeda.
Saja aasta sisse mahuvad (jätkem siinkohal kõrvale iseseisvuse sünd ja taassünd, sõjad, okupatsioonid ja muu ajalooliselt esmatähtis ning eeskätt suure (maailma)poliitikaga seonduv) eesti keele muutumine maailma tasemel kõrgkirjanduskeeleks, pöördelised muutused väljenduslaadis, kirjutajaskonna ning kirjutatud/avaldatud materjali hulga plahvatuslik kasv uue aastasaja alguskümnenditel. Näitusel kajastatu on aeg, mille vältel oli tõsisemal huvilisel veel võimalik kogu eestikeelsest kirjanduspildist ülevaadet omada ning vähegi väärtuslik üllitatu läbi lugeda. Oleme just ületamas piiri, mil see enam puht füüsiliselt võimalik ei ole. Kas tähendab see astumist „suurte“ kirjanduste sekka ka mahult? Mine võta kinni. Kindel on vaid see, et inimkonna eestikeelse osa jaoks on siinsel näitusel esile toodu näol tegemist olulise ja seni veel elavas mälus püsiva peatükiga meie olemise loos – püsiväärtustega.
Raamatud pärinevad Eesti Rahvusraamatukogu ning kunstiteosed Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kogudest ning erakogudest.
Näitus on avatud 2. märtsist 22. juunini Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis, 3. korruse trepigaleriis ja 6. korruse galeriis. Näitus avati pidulikult 1. märtsi õhtul, avamise pilte saab vaadata RRi Facebookist!
- Kuraator: Ave Tölpt
- Raamatute valik ja lühikirjeldused: Sirje Lusmägi (1918–39), Katre Riisalu (1940–59), Krõõt Liivak ja Tiina Ritson (1960–89), Maire Liivamets (raamatud) ja Karl Martin Sinijärv (tekstid) (1990–2018)
- Kümnendite tekstid: Maarja Helena Meriste. Kasutatud kirjandus: Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker. Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri, 2001.
- Sissejuhatus ja märksõnad: Karl Martin Sinijärv
- Tõlkekirjandus: Karl Martin Sinijärv
- Kunsti valik: Lea Hein
- Graafiline disain: Stuudio Stuudio
- Ruumikujundus: b210
- Toimetamine: Inna Saaret
- Tõlkimine: Tiina Büttner
- Kultuuriprogramm: Karl Martin Sinijärv
- Trükk: Digiprint
Ekskursioonid näitusele toimuvad 14. märts kell 14.15, 19. aprill kell 16, 21. aprill kell 14. Kirjanike vestlusõhtud Milleri salongis toimuvad neljapäeviti 22. märts kell 17, 12. aprill kell 17 ja 24. mai kell 17. Nii ekskursioonidele kui vestlusõhtutele saab registreerida aadressil expo@nlib.ee.
Üritus on leitav ka EV 100 lehelt!
Lisainfo:
Ave Tölpt, näituste osakonna juhataja, Ave.Toelpt@nlib.ee
Kerti Kulper, kommunikatsioonispetsialist, Kerti.Kulper@nlib.ee
