Järgmine teema-aasta on raamatukoguaasta, otsustas Kultuuriministeerium. Raamatukoguaasta eestvedajaks saab Rahvusraamatukogu, kelle ülesanne on ehitada üles aasta programm, leida partnerid ja viia läbi üritused.
Raamatukoguaasta fookuses on tõsiasi, et raamatukogude roll ühiskonnas ja kogukondades on fundamentaalselt muutumas – info hulk suureneb ja digitaliseerub üha kiirenevas tempos ning see paneb raamatukogudele uued ülesanded nii ühiskondlikus kui ka kogukondlikus plaanis.
Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresoo sõnul saavad raamatukoguaasta tegevused hõlmama nii rahva- ja kooliraamatukogusid kui ka ülikoolide ja teadusraamatukogusid. „Raamatukogude rolli muutumine infoühiskonnas on paratamatus. Klassikalistele lugemissaali ja laenutusteenustele on lisandunud nende digitaalsed variandid. Samal ajal suureneb vajadus hoolitseda inimeste infotarbimise pädevuste eest,“ märkis Andresoo.
Selline muudatus sunnib arendama nii raamatukogude teenuseid kui ka sealseid eksperte. Tuleb olla partner koolidele ja täiskasvanute koolitajatele ning toetavatele asutustele nagu Töötukassa jne. Raamatukogudele lisandub rolle, mida neil mõni aeg tagasi polnudki – näiteks meediapädevuste arendajana või kriitilise infotarbimise koolitajana. Selle kõrval peavad raamatukogud iga päev arendama ka oma vundamenti – teadmistele ja kultuurile demokraatliku juurdepääsu tagajana, kuid üha enam ka digitaalsete seadmete ja e-sisu lõikes.
Kultuuriministeerium on korraldanud teema-aastaid 2005. aastast. Viimane, 2020. aasta teema-aasta oli digikultuuriaasta.
Lisainfo ja küsimused: press@nlib.ee