Ajakirja „Raamatukogu“ teise numbri peateema viib meid Tallinnas Kalamaja asumi piiril asuvasse Eesti Kunstiakadeemia uude hoonesse, milles asuvat raamatukogu tutvustab lahkesti juhataja Elvira Mutt. Mullu augustis pidulikult avatud õppehoones on Kunstiakadeemia raamatukogul väärikas koht.
Arendustegevuse rubriigis heidame pilgu möödunud aasta oktoobris Hiinas Hangzhou linnas toimunud esimesele Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa raamatukogude (CEEC) esindajate foorumile. Saame ülevaate Uus-Meremaa Rahvusraamatukogus aset leidnud veebiarhiveerijate aastakoosolekust ja veebisäilitamisele pühendatud konverentsist. Samuti vaatame, millega tegeleti mullu novembris kodusel digiarhiivinduse aruteluseminaril Nelijärvel.
Rahvusraamatukogu üheks selle aasta suurprojektiks on eesti esimese üldlaulupeo 150. aastapäevaks valminud näitus, mis läheneb laulupidude traditsioonile trükikunsti eri vormide kaudu. Selles numbris näeme, kuidas on seotud laulupeod ja plakatikunst.
Eesti keele aasta ja laulupeoaasta puhul pakub ajakirjandusest kogutud pärleid kauaaegne keeletoimetaja Inna Saaret. Saame teada, millest räägiti Rahvusraamatukogus Maire Liivametsa juhatusel korraldatud emakeelepäeval.
28. veebruaril toimusid nii Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aasta- kui ka kõnekoosolek, kus tunnustati parimatest parimaid raamatukoguhoidjaid ja aasta tegusid raamatukogudes. Lugeda saab sellestki, kuidas kolleegid Prantsusmaalt külastasid aprillis raamatukogusid Tallinnas, Märjamaal ning Pärnus. Heidame pilgu ERÜ noorteklubi talveseminarile, kus disainiti teenust.
Kirjanik Kai Aareleid, kelle teise romaani pealkirjaks on teatavasti „Linnade põletamine“, kirjutas ajakirjale raamatukogudesse puutuva novelleti „Linade põletamine“. Tema loomingu läbivaid teemasid on tegelikkuse ja väljamõeldise piir.
Soovin teile head lugemist ja kaasamõtlemist!
Mihkel Volt, peatoimetaja
