Kolmapäeval, 26. veebruaril kell 18.00 toimub rahvusraamatukogus näituse „Rahvusatlas“ lõpetamisel ruumilise heli kontsert „Imaginaarsete kohtade heliatlas“.
„Kontserdi kestel on võimalik viibida esitatavate heliteoste sees ja avastada neis ringi liikudes helisid justkui geograafilisel ekspeditsioonil seniavastamata kohti. Geograafiline ruum võib ju olla kaardistatud, aga ümbritsevale tähenduse andmise võimalused on piiramatud ja üheks selliseks tähenduste ja ka teadvuse tasandil kohtade loomise võimsaks abivahendiks on heli ja muusika. Et oleks piisavalt vabadust, aga samas ka mingid raamid, keskendub kontsert imaginaarsetele kohtadele, mis eksisteerivad küll vaid kujutluste tasandil, kuid samas on reaalselt siiski mainitud mõnes kirjanduslikus või ajaloolises allikas. Olgu selleks liikuva asukohaga linn Abaton, maaalune kontinent Pellucidar või kuldsete liivaväljadega Exopotaamia. Vaatamata oma imaginaarsusele on need fantastilised kohad inspireeritud meid ümbritsevast keskkonnast ja iseloomustavad sellistena pigem siiski reaalselt eksisteerivaid inimlikke igatsusi, lootusi ja ka hirme“, sõnab helikunstnik Aivar Tõnso.
Tehniliselt kasutab Aivar Tõnso ühe peamise instrumendina Timo Tootsi ehitatud ruumilise heli mikserit „Linkispace“, mis võimaldab helidel kihtidena ruumis ringi liikuda ning omavahel sulanduda. Aparaat loodi seoses Üle Heli festivali raames Rahvusraamatukogu foonikaruumis toimunud installatsiooniga „Hargnevate helide stuudio“, mille vahendusel katsetati 19. märtsil Tartu Kunstimaja suures saalis avatava näituse „Hargnevate helide aed“ tehnilisi ja sisulisi lahendusi. Käesoleval kontserdil kuuleb ka Tartu näitusel esitletavaid ideid.
Aivar Tõnso on muusik, helikunstnik ja valdkondadeüleste kultuurisündmuste kuraator. Muusikuna on ta eelkõige tuntud elektronmuusika projektide, nagu Hüpnosaurus, Kulgurid ja Kismabande kaudu. Kuraatorina on tema senisteks kõige olulisemateks projektideks festival Hea Uus Heli ja plaadifirma Ulmeplaadid. Viimasel ajal on ta keskendunud Üle Heli festivali korraldamisele ning loomingulises plaanis on teda üha enam huvitama hakanud muusika ja kunsti valdkonna vahelisele hämarale alale jäävad helivormid, nagu näiteks kohaspetsiifiliste ruumilise heli installatsioonide, mille kaudu on saanud ka võimalikuks tema lapsepõlvest alguse saanud kahe peamise huvivaldkonna, muusika ja geograafia ühendamine.
Kontserdiõhtu eel on huvilistel viimast päeva võimalik tutvuda kaardinäitusega „Rahvusatlas“. Eesti esimesele rahvusatlasele pühendatud näitus esitab põneva ajas kulgeva pildirea meie riigi ning ühiskonna arenemisest, näidates samal ajal ka kaardijoonise muutumist ajaloo vältel. Näitusel saab tutvuda kaartide suuremõõtmeliste reproduktsioonidega, millest üks haruldasemaid on 1920. aastal ilmunud „Laidoneri“ Eesti kaart ehk Eesti riigi kartograafiline iseseisvusdeklaratsioon. Kaardile lisavad väärtust selle servadel olevad Johan Laidoneri kirjutised. Koos haruldasemate kaartidega on näitusel väljas kõik Eestit käsitlevad eriteemalised atlased ja valik teiste riikide rahvusatlasi.
Näitusel on ka mõned Eesti rahvusatlase uued kaardid, mis valmisid kaardifirmas Regio. Tänapäevaseid kaarditegemise võimalusi tutvustab Maa-amet.
Lisainfo:
Kerti Kulper, kommunikatsioonispetsialist, Kerti.Kulper@nlib.ee
Virge Loo, näituse projektijuht, Virge.Loo@nlib.ee
