Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) hoone kui arhitektuuriliselt pompoosetes mõõtudes kindluse tüüpi hoone on mänginud olulist rolli rahvusliku identiteedi kujundamisel ning selle saamislugu on üks osa rahvuslikust iseseisvusliikumisest.
“Hoone kerkimine on üks väga oluline osa Eesti taasisesesvumise loost,” kõneles Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo. Näiteks jääb ajalukku 1988. aasta kuulus elektrikaabli kaevamise aktsioon. Tuhanded vabatahtlikud inimesed tulid Rahvarinde üleskutse peale kokku ja kaevasid elektrikaabli jaoks kraavi tulevasse rahvusraamatukogu hoonesse. See aktsioon leidis aset rohkem kui aasta enne Balti keti toimumist.
Rahvusraamatukogu hoone ehitamine Tõnismäele kestis viis aastat ning kui see lõpuks avati septembris 1993, oli möödunud nurgakivi panekust juba seitse aastat, sest miljonite teavitute kolimisele kulus veel kaks aastat.
Iseseisvusliikumisega kasvanud hoonet ootab ees rekonstrueerimine.
Kuna hoone seisukord ei ole hea, siis peagi alustatakse rekonstrueerimisega ning veel väga loetud kuudel näeb ikoonilist hoonet seestpoolt algupärasel kujul.
Hoone suletakse mitmeaastaseks rekonstrueerimiseks juba 2021. aasta lõpus ning rahvusraamatukogu ootab ees alates novembrist mahukas kolimine.
Kuni aasta lõpuni saab maja näha algupärasel kujul www.nlib.ee/tule-meile.
Kogu informatsioon rekonstrueerimise kohta on saadaval rekonstrueerimise veebilehel: https://www.nlib.ee/rekonstrueerimine.
Fotol on elektrikaabli kaevamise talgud Endla tänava vaatest. Eesti Rahvusraamatukogu näitus "Rahvusraamatukogu vana ja uus algus".