Alates laupäevast on Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis avatud näitus „Ajarännak. Kadrioru park 300“.
Kadrioru juubelile pühendatud näitus on retrospektiivne pilguheit Kadrioru pargi tekke- ja arenguloole läbi erinevate ajalooliste plaanide, postkaartide ning jooniste. Näitus on valminud mitme muuseumi ja arhiivi kogude põhjal. Nii leiame siit arhitekt Nicola Michetti projekti 18. sajandi esimesest poolest, lossiarhitekt Johann Schultzi pargi plaani 18. sajandi teisest poolest, kui ka arhitektide Georg Kuphaldti või Alar Kotli plaane hilisematest perioodidest. Näitusel on eksponeeritud mitmeid originaalesemeid, pilte ning postkaarte.
Kadrioru algne asustustuumik kujunes välja juba 17. sajandi lõpul seoses suvemõisate rajamisega. Kadrioru pargist on kujunenud praeguse Tallinna tähtsaim haljastu, pargi kasutuse intensiivsus on järjest tõusnud ning ümbritsev maastik üha enam kultuuristunud.
Pargis paiknevad 18. sajandil rajatud barokkstiilile omased regulaarsed aiad, nende ümber laiub 19. sajandil korrastatud vabakujunduslik maastik, mille lõunapoolsesse ossa rajati 20. sajandil rahvapark. Viimasena valmis käesoleval sajandil pargi kirdepoolsesse ossa Jaapani aia esimene etapp.
Lasnamäe paekaldalt oli vaba ja haarav vaade keskaegsete tornidega euroopalikule linnale mere ääres. Küllap oli see kaunis vaade ja meri üks põhjustest miks Peeter I 1718. aastal koos itaallasest arhitekti Nicola Michettiga oma lossi asukoha maha märkis.
Näituse on koostanud Elle Pent ja asutus Kadrioru Park.
Näitus jääb avatuks 9. veebruarini 2019.
Lisainfo:
Kristiina Kirsel, eriprojektide juht, kristiina@kadriorupark.ee, 585 56537
Lea Hein, näituste osakonna projektijuht, Lea.Hein@nlib.ee, 6307 148
Kerti Kulper, kommunikatsioonispetsialist, Kerti.Kulper@nlib.ee, 6307 254
