Eesti vanemad võõrkeelsed telefoni- ja aadressiraamatud on nüüd leitavad DIGARis
Rahvusraamatukogu digiteerimiskeskuses on lõpule jõudnud Eesti vanemate võõrkeelsete telefoni- ja aadressiraamatute digiteerimiseprojekt, mida toetas Kultuuriministeerium taotlusvoorus "Digitaalne kultuuripärand".
Liivametsa lugemised L-112
Tänavu tähistame riigikeele aastat! 4. juunil 1919. aastal räägiti esmakordselt eesti keelest kui iseseisvast riigikeelest. Loomulikult tähistab Rahvusraamatukogu seda üritustega, aga soovitan ka läbi lugeda eelmise aasta viimases „Sirbis“ (21.12.) ilmunud jurist Heili Sepa kirjutise „Läbi aegade“. Tsiteerin lõigu: „Mina ei taha mõista õigust tundmatus riigikeeles ega ka pooletoobises ebakeeles, vaid sellises eesti keeles, mis on meie oma kodune keel.“ Kannan ette, et lugesin eelmisel aastal tublisti üle saja proosateose, ilmus 164.
Rahvusraamatukogus avatakse Kadrioru pargi ajaloole ja juubelile pühendatud näitus
Alates laupäevast on Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis avatud näitus „Ajarännak. Kadrioru park 300“.
Eesti Vabariigile kingitud härg elab Rahvusraamatukogus
Teisipäeval, 15. jaanuaril andis skulptor Jouni Punkki Soome suursaatkonnas Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoole üle betoonist skulptuuri EL ESTONIA. Skulptuur on kingitus Eesti Vabariigile tema 100. juubeli puhul ning ühtlasi ka oluliseks täienduseks Rahvusraamatukogu kunstikogule.
Rahvusraamatukogule kingiti headuse raamat
Pühapäeval, 13. jaanuaril anti Õpetajate majas üle Eesti Rahvusraamatukogu kogudesse „Headuse raamat“. Raamat anti üle Ukraina parlamendiliikme Maria Matiose poolt Eesti Riigikogu esimehele Eiki Nestorile, kes andis teose Eesti Rahvusraamatukogu näituste osakonna juhatajale Ave Tölptile.